• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsil käib müük üksteise võidu

    Välisfondide müügisurve kukutas eile Tallinna börsiindeksi 5,66 protsendiga miinusesse.
    Portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik ütles, et Tallinnas on samad probleemid, mis on börse viimastel kuudel üle maailma rõhunud. "Fondidest tõmbavad kliendid raha välja ning fondid on sunnitud positsioone müüma. Seega unustatakse kohati igasugune fundamentaalne mõtlemine ning müüakse seetõttu, et peab müüma," selgitas ta.
    Lepiku kinnitusel on Tallinnas müümas peamiselt välisfondid. "Kuigi kohalikud investorid on olnud positsioone suurendamas, on välisfondide mahud nii palju ülekaalus, et kukutavad hindu pea iga päev," lisas ta.
    Eilse börsipäeva lõpuks ühtegi tõusjat areenile ei jäänud, kolm ettevõtet - Merko Ehitus, Starman ja Viisnurk - lõpetasid nulliringiga. Suurimaks kukkujaks 15protsendilise kaotusega jäi Järvevana, omanikku vahetas eile üle 62 000 aktsia.
    Teisteks suuremateks langejateks olid Silvano FG 14,55 protsendiga ja Ekspress Grupp 14,14 protsendiga. Kõige enam käivet tehti eile börsil Tallinna Vee aktsiatega - 16 tehinguga 18,77 miljoni krooni väärtuses.
    Investeerimispankur Rain Lõhmus kommenteeris, et eile aktsiaid ostnud - kes lootsid turu tõusule pööramist - peaksid vaatama lühiajalist perspektiivi. "Need, kes aasta tagasi ostsid, on tõenäoliselt endale kannatust varunud ka natuke pikemaks ajaks," lisas ta.
    vahepealkiri> Kaotusi kandsid ka tublid dividendimaksjad
    Eile langesid korralikult ka Eesti Telekomi ja Tallinna Vee aktsiahinnad, kuigi nende dividenditootlikkus on Lõhmuse sõnul Eestis üks kõrgemaid.
    "Ma arvan, et kui keegi neid müüa tahab, siis esiteks peab tal olema pakiline vajadus raha järele või siis aktsionäril peaks olema parem mõte, kuhu oma raha panna," arutles Lõhmus.
    vahepealkiri> Lühike kosumine võib tulla kohe, pikem 2009 keskel
    Kui vaadata tervet aastat, siis dividendiaktsiad peavad end kõige paremini üleval ja on ühed paremini toimivad aktsiad, lisas Lõhmus.
    Lähitulevikku nägi Lepik positiivsena. "Paari kuu lõikes on Tallinna börsil päris hea võimalus kosuda, kuid ma arvan, et pikaajalisele investorile tulevad paremad võimalused 2009. aasta keskpaigas," kinnitas ta.
    Tallinna börsilt haihtunud kolmest miljardist kroonist pool miljardit kuulus maksumaksjale.
    Kaks suuremat kaotajat turuväärtuse järgi on Eesti Telekom 1,2 mld ning Tallinna Vesi 0,38 mld krooniga. Eesti riigile kuuluva osa väärtus telekomifirmas kahanes 340 mln ning Tallinna osalus Tallinna Vees 130 mln krooni võrra. Riigile kuulub 27,17% Eesti Telekomi aktsiatest, Tallinnale 34,7% Tallinna Veest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.