Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolituselt oodatakse konkreetset tulemust

    Järgmise aasta koolitusteemade põhirõhk on sellel, et aidata ettevõtjal muutunud majandusolukorras paremini hakkama saada. Uute teemadena on juurde tulnud näiteks võlgade sissenõudmise, koondamise ja seadustega seonduv temaatika, räägib OÜ Addenda tegevjuht Virve Roosimägi.
    Pärast koondamiste lainet keskendutakse ilmselt enam ka efektiivsuse teemadele, et vähenenud kaadriga edukalt hakkama saada, arvab Roosimägi.
    "Kuna töötajad on tavalisest rohkem stressis, oleks mõistlik sellele reageerida ning pakkuda psühholoogiaalaseid koolitusi endaga toimetulekuks. Üle vaadatakse varem sõlmitud lepingud ja nende tingimused, otsides paindlikumaid võimalusi, mistõttu on ka see temaatika järgmisel aastal ilmselt aktuaalne," usub Roosimägi. Jätkuvalt lihvitakse müüki ja klienditeenindust.
    OÜ Inscape Koolitus juhi Heili-Riina Sõmeri sõnul tahavad kliendid varasemast rohkem, et tegeletaks konkreetselt ettevõtte probleemidega, oldaks ettevõttekesksemad.
    Uusi koolitusi ja teemasid proovitakse varasemaga võrreldes vähem, kinnitab Sõmer.
    Tema sõnul on juhtimisteemadest suurenenud strateegilise juhtimise osakaal, mida varem nii palju ei küsitud.
    "Palju tellitakse muudatuste juhtimist ja müügikoolitusi ning tundub, et stressirohkes situatsioonis ei loobuta ka väikestest motivatsioonisüstidest päevaste või poolepäevaste väljasõitude näol," ütleb Sõmer.
    Kuna võimalus koolitustele kulutada on vähenenud, valitakse Sõmeri arvates paremini. Enne koolituse tellimist kohtutakse praegu alati koolitajaga näost näkku, veendumaks, et ta on ikka kogenud ja valdab hästi teemat. On mõistlik, et koolitus seotakse varasemast enam ettevõtte tulemuslikkuse saavutamisega, mitte seda ei võeta pelgalt kui motivatsioonisüsti, leiab koolitaja.
    Sõmer usub järgmise aasta koolitusmahtude vähenemist 25-30 protsendi ulatuses, majanduslikult raske aeg tähendab turu korrastumist, mis on mõnes mõttes hea.
    Varasemaga võrreldes koolitavad juhid ennast arvatavasti rohkem, arvab Roosimägi. Kui vaadata Soome ajalugu, siis kasutati majanduslangust ära just enda koolitamiseks, sama võiksid teha Eesti ettevõtted. Siiski ennustab Roosimägi järgmisel aastal koolitusmahtude vähenemist kuni 40 protsenti.
    ASi Saksa Auto juht Toomas Kuusk arvab, et koolitajate soovitus majanduslanguse ajal rohkem enda koolitamisega tegeleda, on koolitajate püüe majandussurve oludes ellu jääda.
    Suure kontserni osana on ettevõttes ette nähtud teatud koolituste maht, mida tsentraalselt on tehtud ja tehakse. Koolitusstruktuur, mis on välja töötatud pikaajalise kogemuse põhjal, on Kuuse arvates optimaalne.
    ASi Norma personaliosakonna juhataja Ivar Arumäe sõnul maadeldakse ettevõttes praegu majandusprobleemidega, taotledes osalisele tööajale üleminekut, nii et igasugused lustikoolitused ja väljasõidud loodusesse on eelarvest täiesti väljas.
    Koolitused, mis on seotud tootmisega, toimuvad Arumäe sõnul ka edaspidi, tegu on aga valdavalt sisekoolitustega. Tegevusala spetsiifilisuse tõttu ongi väliskoolitused enamasti korporatsioonisisesed.
    Me ei keskendu mitte toodetele ega koolituspäevadele, vaid koostöövormidele. Oluline pole pole klassiruumis toimuv, vaid see, mis toimub piires, mis hõlmab kogu ettevõtte mõnda uut projekti. Taoline filosoofiline muutus on ka meie jaoks uus.
    Võtmeisikuteks, keda tuleks kindlasti arendada, on müügiorganisatsioonides müügiinimesed.
    Teisalt jäävad endiselt oluliseks sihtrühmaks juhid, eriti keskastmejuhid, kelle oskustest meeskonda juhtida ja motiveerida sõltub olulisel määral ettevõttesisene koostoimimine.
    Sellest tulenevalt jätkame juhtimisalaste ja müügitreeningute korraldamist. Uutest treeningutest pakume kahte: "Kriisijuhtimise treening" ja "Kohtumine iseendaga", mis aitab juhtidel ja võtmeisikutel mõista oma rolli tööl ja eraelus ning leida endas motivaatorid, mis panevad liikuma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.