Koolituselt oodatakse konkreetset tulemust

Järgmise aasta koolitusteemade põhirõhk on sellel, et aidata ettevõtjal muutunud majandusolukorras paremini hakkama saada. Uute teemadena on juurde tulnud näiteks võlgade sissenõudmise, koondamise ja seadustega seonduv temaatika, räägib OÜ Addenda tegevjuht Virve Roosimägi.

Pärast koondamiste lainet keskendutakse ilmselt enam ka efektiivsuse teemadele, et vähenenud kaadriga edukalt hakkama saada, arvab Roosimägi.

"Kuna töötajad on tavalisest rohkem stressis, oleks mõistlik sellele reageerida ning pakkuda psühholoogiaalaseid koolitusi endaga toimetulekuks. Üle vaadatakse varem sõlmitud lepingud ja nende tingimused, otsides paindlikumaid võimalusi, mistõttu on ka see temaatika järgmisel aastal ilmselt aktuaalne," usub Roosimägi. Jätkuvalt lihvitakse müüki ja klienditeenindust.

OÜ Inscape Koolitus juhi Heili-Riina Sõmeri sõnul tahavad kliendid varasemast rohkem, et tegeletaks konkreetselt ettevõtte probleemidega, oldaks ettevõttekesksemad.

Uusi koolitusi ja teemasid proovitakse varasemaga võrreldes vähem, kinnitab Sõmer.

Tema sõnul on juhtimisteemadest suurenenud strateegilise juhtimise osakaal, mida varem nii palju ei küsitud.

"Palju tellitakse muudatuste juhtimist ja müügikoolitusi ning tundub, et stressirohkes situatsioonis ei loobuta ka väikestest motivatsioonisüstidest päevaste või poolepäevaste väljasõitude näol," ütleb Sõmer.

Kuna võimalus koolitustele kulutada on vähenenud, valitakse Sõmeri arvates paremini. Enne koolituse tellimist kohtutakse praegu alati koolitajaga näost näkku, veendumaks, et ta on ikka kogenud ja valdab hästi teemat. On mõistlik, et koolitus seotakse varasemast enam ettevõtte tulemuslikkuse saavutamisega, mitte seda ei võeta pelgalt kui motivatsioonisüsti, leiab koolitaja.

Sõmer usub järgmise aasta koolitusmahtude vähenemist 25-30 protsendi ulatuses, majanduslikult raske aeg tähendab turu korrastumist, mis on mõnes mõttes hea.

Varasemaga võrreldes koolitavad juhid ennast arvatavasti rohkem, arvab Roosimägi. Kui vaadata Soome ajalugu, siis kasutati majanduslangust ära just enda koolitamiseks, sama võiksid teha Eesti ettevõtted. Siiski ennustab Roosimägi järgmisel aastal koolitusmahtude vähenemist kuni 40 protsenti.

ASi Saksa Auto juht Toomas Kuusk arvab, et koolitajate soovitus majanduslanguse ajal rohkem enda koolitamisega tegeleda, on koolitajate püüe majandussurve oludes ellu jääda.

Suure kontserni osana on ettevõttes ette nähtud teatud koolituste maht, mida tsentraalselt on tehtud ja tehakse. Koolitusstruktuur, mis on välja töötatud pikaajalise kogemuse põhjal, on Kuuse arvates optimaalne.

ASi Norma personaliosakonna juhataja Ivar Arumäe sõnul maadeldakse ettevõttes praegu majandusprobleemidega, taotledes osalisele tööajale üleminekut, nii et igasugused lustikoolitused ja väljasõidud loodusesse on eelarvest täiesti väljas.

Koolitused, mis on seotud tootmisega, toimuvad Arumäe sõnul ka edaspidi, tegu on aga valdavalt sisekoolitustega. Tegevusala spetsiifilisuse tõttu ongi väliskoolitused enamasti korporatsioonisisesed.

Me ei keskendu mitte toodetele ega koolituspäevadele, vaid koostöövormidele. Oluline pole pole klassiruumis toimuv, vaid see, mis toimub piires, mis hõlmab kogu ettevõtte mõnda uut projekti. Taoline filosoofiline muutus on ka meie jaoks uus.

Võtmeisikuteks, keda tuleks kindlasti arendada, on müügiorganisatsioonides müügiinimesed.

Teisalt jäävad endiselt oluliseks sihtrühmaks juhid, eriti keskastmejuhid, kelle oskustest meeskonda juhtida ja motiveerida sõltub olulisel määral ettevõttesisene koostoimimine.

Sellest tulenevalt jätkame juhtimisalaste ja müügitreeningute korraldamist. Uutest treeningutest pakume kahte: "Kriisijuhtimise treening" ja "Kohtumine iseendaga", mis aitab juhtidel ja võtmeisikutel mõista oma rolli tööl ja eraelus ning leida endas motivaatorid, mis panevad liikuma.