Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Motivatsioon on kütus, mis meid liikvel hoiab

    Juht ei saa töötajat otseselt motiveerida. Juht saab luua motiveeriva keskkonna, mis toetab töötajate motivatsiooni. Selleks et raskematel aegadel hakkama saada, tuleb vundamenti luua ehk ettevalmistust teha heal ajal. Millised organisatsioonid on sellega piisavalt tõsiselt tegelenud heal ajal, seda näitavad praegused tulemused või tagajärjed. Mida loome, seda külvame.
    Iga organisatsiooni põhiprotsess peab olema inimese areng. Protsess saab alguse omaniku ja/või tippjuhi isiklikust arengusoovist ja valmisolekust pidevalt enda arenguga tegeleda. Alles siis on võimalik järgmine samm - tippjuht loob arengukeskkonna ka teistele organisatsiooni liikmetele. Selle tulemusena omakorda sünnivad justkui loomuliku jätkuna head tulemused ja saavutatakse edu.
    Kui inimene ei taju piisava selgusega, kuidas ta konkreetses keskkonnas kasvab ja edasi areneb, kuidas tema võimed ja tuleviku väljavaated järjest avarduvad, hakkab ta kas võitlema, mandub või lahkub.
    Juhtimispõhimõtteid ja võtteid on hea teada ja kasutada, samas on oluline säilitada igas olukorras inimlikkus ja hoolivus. Juhtimiskvaliteedi auhinna mudel aitab organisatsioonidel ennast tulemuslikumalt realiseerida headel aegadel ja valmistuda raskemateks aegadeks.
    Oleks vale eeldada, et kõiki töötajaid motiveerib üks ja seesama. Meil kõigil on erinevad ootused, lootused ning vajadused, mis muutuvad ajas ja teevad pikaajalise motivatsiooni säilitamise keeruliseks.
    Ideaalne oleks, kui suudaksime välja selgitada iga töötaja individuaalsed motivatsiooniallikad, kuid see on üsna keeruline ja aeganõudev. Seega tuleb leida teisi viise, kuidas motivatsiooni luua ja hoida.
    Uuringud näitavad, et raha motiveerib töötajaid kõige enam, kuid kahjuks on rahast saadav motivatsioon lühiajaline. Püüdleme ettevõttes selles suunas, et luua töötajatele tingimused, et nad tahaksid meie ettevõttes töötada. Sellele aitab kaasa hea maine omamine ettevõtte sihtgrupi hulgas, suur püsiklientide hulk, töötamine koos professionaalsete spetsialistidega ning teadmine, et ettevõte on arenev.
    Kaasame ettevõtte töötajaid otsuste tegemisse, loome motiveeriva töökeskkonna, hoiame avatud ja tervet sisekliimat ning tunnustame heade tulemuste eest. Ettevõttes on toimiv boonussüsteem, mis annab tunde ja teadmise, et iga töötaja sissetulek sõltub sellest, kui hästi ettevõttel läheb. Oluline on ka, et juhid pakuvad inimlikku tuge ja on olemas, kui töötajad neid vajavad.
    Sajandivahetus oli meie koolile väga segane aeg ja Eesti ainus kunstivaldkonna kutseõppeasutus määrati sulgemisele. Arengu käivitajaks võis olla trots, kuid tegelikult oli see tahe ja kindel nägemus, et koolil on koht haridusmaastikul.
    Imeväheste ressurssidega toimetulekul on meie jaoks kõige olulisem olnud inimene. Meil hoitakse õpetajat. Kunstikoolis on palju väikese koormusega õpetajaid - üldainete õpetajaid, kes töötavad ka teistes koolides, ja kutseõpetajaid, kes samal ajal töötavad oma erialal. On raske, aga siiski võimalik arvestada nii kirju seltskonna ajakavasid.
    Kunstikoolis ei ole vaja inimeste tööd kontrollida ühelgi ametikohal, enesejuhtimine toimib suurepäraselt. Erinevate partnerite ja huvipooltega suhtlemisel oleme avatud. Koostöö ja põhimõte "koos suudame rohkem" avavad potentsiaali.
    Väikese organisatsiooni, üksuse või ka osakonna suur pluss on kiire tagasiside. Vahetu suhtlemine ja ruumipuudusest tingitud tihe, teinekord ka liiga tihe suhtlemine, on tohutu väärtusega.
    Kindlasti on meie üheks eeliseks paindlikkus. Väikeses organisatsioonis on võimalik teha kiireid otsuseid, rakendada uusi ideid, kaasata uusi partnereid, reageerida ühiskonna muutustele ja kasutada uusi meetodeid nii õpetamises kui ka juhtimises.
    Autor: Asko Talu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Apple'i ja Samsungi varud Venemaal otsas
Venemaa telefonimüüjate andmetel on Apple'i ja Samsungi tarned nüüdseks kahanenud peaaegu 90% võrreldes aasta algusega, kirjutab Vene leht Kommersant, ja vähene müüdav kaup tuleb ringiga ja loata.
Venemaa telefonimüüjate andmetel on Apple'i ja Samsungi tarned nüüdseks kahanenud peaaegu 90% võrreldes aasta algusega, kirjutab Vene leht Kommersant, ja vähene müüdav kaup tuleb ringiga ja loata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.