• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kroon juba alla 1,50 Eesti krooni

    Rootsi krooni nõrgenemine nii euro kui ka dollari suhtes on jätkunud. Eile fikseeris Eesti Pank Rootsi krooni ametlikuks päevakursiks 1,49 Eesti krooni.
    Läinud nädalal kukkus Rootsi kroon euro suhtes 4,8 protsenti ja USA dollari vastu 5,1 protsenti. Rootsi kroon kipub liikuma sarnaselt aktsiatega. Kui aktsiad kukuvad, on kasvanud riskivältimise soov, mispeale ka valuutat müüakse.
    Eile Rootsi kroon küll tõusis üle 1,50 Eesti krooni, kuid Eesti Pank jõudis enne päevakursi ära määrata. Rootsi börs tõusis sarnaselt muu Euroopaga, kuna Citigroup päästeti ära. "Rootsi kroon liigub rohkemal või vähemal määral sarnaselt börsiga," ütles Bloombergile Deutsche Banki valuutastrateeg Henrik Gullberg. "Ja see jätkub nii kuni aasta lõpuni."
    JPMorgani analüütik Kamal Sharma kirjutas, et Rootsi kroon kukub aasta lõpuks euro vastu 10,80 Rootsi kroonile. See teeks Rootsi krooni kursiks 1,45 Eesti krooni. Rootsi kroon jääb pikaks ajaks allapoole 1,56 Eesti krooni. "Rootsi krooni väljavaade jääb kehvaks," ütles Sharma.
    Rootsi aktsiaindeks tõusis 3,8 protsenti. Novembris on Rootsi kroon liikunud Rootsi aktsiaturuga tandemis enam kui 90 protsenti ajast.
    Rootsi kroon näib justkui kutsuvat ostma Rootsist kaupu, kuid Inglismaal on lisaks 18,50 Eesti kroonile kukkunud naelale oodata ka käibemaksu alandamist 17,5 protsendilt 15 protsendile. Valuutakursside kukkumine on meeldiv uudis Eestist välismaale rännata plaanivatele turistidele, kuid negatiivne Eesti eksportööridele, kes Rootsi või Inglismaale kaupa veavad ja on vähem konkurentsivõimelised.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.