Luksuspinnad ootavad rikast kosilast kaua

"Nende objektide üürile andmine ei pruugi alati olla hea mõte, kuna üürnik võib eksklusiivsust rikkuda, pidas Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaakler Maia Daljajev luksuslike elamispindade andmist üürituru teenistusse mõttetuks.

Kinnisvaralaenude pankadest saamise karmistumine, üldine majandusslangus ja pessimism tuleviku suhtes on eluvajaduste mõjul suunanud inimesed elamispindu üürima. Peaaegu seiskunud müügituru kõrval on aktiivsem üüriturg samas juba küllastunud.

Seega luksuskinnisvara üüriturule ilmumine lööks selle sektori hindu veelgi alla.

Daljajevi kinnitusel leidub siiski igale asjale ostja, praegu on vaid müügiperioodid veninud pikemaks kui aasta-paar tagasi.

"Samas ei tasuks tormata eksklusiivsete objektide hinda alandama, sest nende unikaalsus maksab," lausus Daljajev.

Kujunenud on olukord nokk kinni, saba lahti.

Kui üürida luksuslik kinnisvara välja, vajuksid küllastunud üüriturul hinnad veelgi. See omakorda tõmbab langusse kaasa ka müügituru.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on siinse eksklusiivse kinnisvara vastu tõusvat huvi näitamas venelased. See võiks ju ollagi päästerõngas.

Sama firma hindamisgrupi juhi Kaur-Kaspar Kulli seletusel tundsid venelased siinse turu vastu huvi buumi ajal, kadusid vahepeal ära ja nüüd, hindade kukkumise aegu, uurivad jälle turgu. Samas näeb ta põhilise pidurina ikkagi pankade väga ranget laenupoliitikat.

Kallimatest korteritest pidas ta lootusetuimaks alla 10 miljoni maksvaid - on ju neid ainuüksi pealinnas sadu. Müüja võib neid tugevasti odavamalt müüa või välja üürida - tõtt-öelda on mõlemad tegevused järjest odavnenud. Seevastu üle 10 miljoni maksvaid kortereid, mis asuvad näiteks Toompeal ja on hea vaatega, tasub hoida. Sellised korterid, nagu mereäärsed villadki, elavad turust sõltumatut elu ja nende müük kestab vabalt paar aastat. Selliste kinnisasjade müügiga kiirustada ei tasu ja väljaüürimise puhul võiks omanik olla valiv, leidis Kulli.

"Oleme venelaste huvi märganud alates kevadest, kuid siis paistis see vähem silma, sest ka eestlased olid aktiivsemad," lootis Daljajev.

Teisalt Daljajev siiski venelasi kinnisvaraturu elavdajaks ei julge nimetada, pole ju nende kodumaalgi majandus roosiline. Lisaks kehtivad neile mõnes Eesti piirkonnas, näiteks piirialadel, maaostu piirangud. Pealegi juba üht-teist omav kohalik klient ja Vene klient võivad eksklusiivsuse all pidada silmas erinevaid kinnisasju.

"See on mulli puhumine - venelastel on endalgi probleeme küllaga. Ma ei usu seda!" hüüatas 1Partner Kinnisvara avalduse peale Grand Kinnisvara OÜ juht Marek Kerna. Tema veendumusel Vene miljonär ei tule siia kahetoalisi kortereid vaatama - neid huvitavad ju suured majad, sest nende haare on sootuks laiem. Kui Eesti miljonär kaupleb tükiga, siis Vene oma koosseisudega.

"Venelastel on karjainstinkt - kui tuleb üks, siis tuleb neid terve kari," osutas ta kogukonniti elava rahva investeerimiskultuurile. Selline variant aga elavdaks siinset kinnisvaraturgu kindlasti. Kuigi Kerna välistab Vene investori tuleku, viivad venelased rublat devalveerivast riigist raha välja ja üks koht võiks ju olla Eesti.

Venelaste aktiivsust pole ma märganud, küll aga olen sahinaid kuulnud. Näiteks Soomes tunnevad venelased juba mõnda aega aktiivset huvi kinnisvara vastu just riigi idaaladel.

Mul on küll paar eksklusiivsemat objekti müügis, kuid venelased pole nende vastu veel huvi tundnud.

Minu Peterburis töötava partneri seletusel on venelastel Peterburis kinnisvaraga teenimise võimalus hulka suurem kui siin. Seal saadakse lausa 70-80protsendilist kasumit. Seega pole neil põhjust Eestisse tulla.