Hinnalangetuse viivitus tõi kütusemüüjaile lisamiljoneid

Äripäeva arvutuste kohaselt kasvas pliivaba bensiini jaemüügi marginaal suurte kütusefirmade automaattanklates selle aasta novembris 2,04 kroonini liiter võrrelduna 0,67 krooniga aasta tagasi. Selle aasta keskmine marginaal on 1,23 krooni (rekordilise novembrikuu eelse seisuga oli see 1,16 krooni liiter).

Statistikaameti andmetel on kütuste jaemüügi 12 kuu käive oktoobri lõpu seisuga 8,9 miljardit krooni, mis tähendab, et marginaali suurendamine novembris krooni võrra liiter tekitas kütusefirmadele umbes 2 miljonit krooni lisakäivet päevas.

Tõenäoliselt on marginaalide tõstmine (õigemini kõrgemaks jätmine) seotud kütuste müügi kasvu aeglustumisega.

Äripäeva arvutusi on raske kommenteerida, ütlesid nii Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger kui ka Olerexi turundusjuht Antti Moppel.

Kirs-Toiger kinnitas, et ASile Eesti Statoil ei ole hinnamuudatuste toimumise ajast tulenevalt "tekkinud lisakroone" (pigem vastupidi) ning Äripäeva avaldatud loo arvutuskäik on mõistetamatu. Moppel vastas, et väga raske on kommenteerida arvutusi ilma neid nägemata.

"Mootorikütuste jaekaubanduses on tihe konkurents ning konkurendi mis tahes üldistele või regionaalsetele hinnamuudatustele reageeritakse võimalikult kiiresti, et taastada oma positsioon hinnakonkurentsis - keegi turuosalistest ei soovi olla kallim (kaotada kliente) ega odavam (kaotada tulu)," selgitas Kirs-Toiger.

Moppel selgitas, et siseturu jaehindade langetamise ajastuse asjus oleks otstarbekas võrrelda Eesti jaehindade dünaamikat teiste Euroopa Liidu riikidega. Tema sõnul on kütuse jaeturg oma olemuselt tööstusharu, kus opereeritakse madalate marginaalide ja suurte käibemahtudega. Ühe jaemüüja algatatud hinnamuutusi järgivad nii Eestis kui ka enamikus teistes riikides lühikese ajavahemiku vältel ka teised turuosalised.

ASi Alexela Oili tegevjuhi Ain Kuusiku sõnul tuleb kasumimarginaali arvestada kõik teenuse osutamisega seonduvad kulud: kulud töötajatele, finantskulud, kulud tanklatele, logistikale, kliendikaardisüsteemile ja muudele turundusinvesteeringutele jne.

"Hulgihinna vaatlemisel tasuks realistlikuma pildi saamiseks vaadata Eestisse jõudva kütuse hulgihinda, mis mõistagi mõjutab kõiki ostjaid korraga - Tallinnas on konkurents hulgikütuste alal pehmelt öeldes hõredam kui Rotterdami sadamas, mahud väiksemad, logistikakulud suuremad, kokkuvõttes ka hulgihind kõrgem," sõnas Kuusik.

Kütusefirmad etendavad Eesti rahvale janti, arvas autotranspordifirma KaroTrans ASi juht Märt Leesment. "Ma teiste raha väga ei loe, aga kahtlase mulje jätavad need üheaegsed hindade tõstmised ja langetamised küll," kommenteeris Leesment.

"Usun, et need tõstmised ja langetamised on kokku lepitud, kuigi kütusefirmad ise väidavad, et see nii ei ole," ütles Leesment logistikauudised.net-ile. Kui kütuse hind maailmaturul langeb, siis viivitatakse selle hinna langetamisega Eestis 3-5 päeva, põhjendades, et laos on veel kallilt ostetud bensiini. "Huvitav, kui hind tõuseb, siis laos odavat bensiini ei ole," sõnas Leesment, kelle arvates võiks kütusefirmad selgitada, kuidas jaemüügihind kujuneb.

Autotranspordifirma juht tunnistas, et nende kuludest 40-50 protsenti on kütus ja nad jälgivad väga hoolikalt, kuhu ja kuidas sõita.