Briti professorid: panku peab rohkem kontrollima

"Tegime suure vea, et lasime finantssektoril iseregulatsiooni põhimõttel toimida, eriti nende pankade puhul, mis on rahvusvahelised," nentis ülikooli majanduspoliitika professor Willem Buiter. Tema sõnul on tulevikus ainuvõimalikud kaks varianti: kas riikliku kontrolli tõhustamine nii, et ka välisriikides tegutsevate tütarpankade ja filiaalide tegevust jälgitakse kullipilguga, või üleeuroopalise kontrolliorgani loomine.

"Tulevikus on meil palju väiksem ja igavam finantssüsteem," sõnas professor. Ta toonitas, et praegu pole enam võimalik rääkida finantssüsteemi kriisist, sest finantssüsteemi enam ei eksisteerigi ja see tuleb uuesti üles ehitada.

Buiteri kolleeg, finantsturgude valdkonna professor Charles Goodheart rõhutas samuti vajadust finantssektori kontrolli tõhustada. "Oluline on jälgida ja reguleerida kogu süsteemi, mitte iga panka eraldi," nentis ta ja lisas, et pangandust tuleb analüüsida nagu makromajandust.

Eesti suuremate pankade kuulumist rootslastele pidasid professorid ühtaegu nii heaks kui ka halvaks. "Kui emapangal läheb halvasti, aga teil Eestis hakkab hästi minema, siis emapank ei keera ikkagi teie laenukraane lahti," nentis Buiter. Goodheart hoiatas samuti, et kui emapanga olukord muutub keeruliseks, ei muretse omanikud pisikese Eesti pärast enam põrmugi.

Baltimaade olukorda iseloomustas Buiter järgnevalt: "Läti on katastroof, Eesti on kusagil vahepeal ja Leedu parimas seisus."

Devalvatsioonioht on Buiteri sõnul olemas, kuid tema ei näe sellisel sammul siiski mõtet. "Kui Läti või mõni teine Balti riik on sunnitud valuuta devalveerima, siis kindlasti mitte turu, vaid hoopis IMFi ja Euroopa Keskpanga survel. Ma loodan, et seda siiski ei juhtu," ütles professor.

Buiter möönis, et Euroga liitumine oleks kahtlemata Eestile abiks, ent ainuüksi see ei päästaks meid sugugi kõigist probleemidest.