Tõnis Oja • 3. detsember 2008
Jaga lugu:

Toorainete hinnad on Maa peal tagasi

Eelmistel aastatel alguses taevastesse kõrgustesse kerkinud toorainete hinnad on enamikul juhtudel langenud maapinnale tagasi.

Mõne metalli hind on kukkunud isegi enam kui kahe maailmasõja vahele jäänud Suure Depressiooni ajal.

Investeerimispanga Barclays Bank tooraineturgude strateeg Kevin Norrishi hinnangul on vase, plii ja tsingi hinnad kukkunud juuliga võrreldes umbes 60 protsenti. Kõige kolme metalliga kaubeldi Londoni metallibörsil ka sõdadevahelisel perioodil, mis tähendab, et nende metallide hindu on võimalik otseselt võrrelda.

Nende metallide hinnad langesid 1929. aasta tipust 40 protsenti ning jäid neli aastat hiljem (1933) põhja pidama. Suurema kukkumise tegid metallid 1930. aastal.

Kõige suurema kukkumise tegi toona siiski vase hind, mis kukkus 70 protsenti. Seda hoolimata asjaolust, et nii USAs kui ka Nõukogude Liidus toimus intensiivne elektrifitseerimine. Hinna kukkumise põhjuseks oli USA ehitusturu, mis on metalli suurim tarbija, kokkuvarisemine.

Aga totaalne hinnalangus pole tabanud mitte ainult metalle. Nafta hinna enam kui 60-protsendilisest kukkumisest suvisest tipust on palju räägitud. Teistest toorainetest aga vähem.

Ajakiri BusinessWeek kirjutab, et aastaga on nisu hind langenud 29%, raua ja terase hind 9%, vineer 5%, tsement 2%.

Mõned toorained on aga endiselt kallimad kui aasta tagasi. Nii on majandusajakirja andmetel paberi hind aastatagusega võrreldes 12%, valge suhkru hind 22% ning söe hind koguni 31% kõrgem, kui aasta tagasi.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt