Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liigne optimism Venemaa suhtes on põhjendamatu

    Pärast seda, kui Venemaa aktsiaturg on võrreldes maikuu tipuga kukkunud üle 75 protsendi, leiavad paljud investorid-spekulandid, et kätte on jõudnud soodne aeg idanaabri aktsiaturule investeerimiseks. Üheks näiteks optimismi kohta võib tuua Hansa Venemaa fondi, mis on ainukesena Eestis hallatavatest aktsiafondidest suutnud novembris fondiosakute investorite arvu suurendada. Tõsi, seda vaid kolme osakuomaniku võrra - 1977ni, kuid arvestades, et teistes fondides investorite väljavool jätkus, on tegemist positiivse märgiga.
    Ka investeerimispankade analüütikud on Venemaa suhtes optimistlikud. Eeldades, et Uraali kerge nafta kerkib praegusel 42,95 dollarilt tagasi 55 dollarini barrel ning rubla kukub veel 20 protsenti, võib RTS indeks kerkida 2009. aasta lõpuks 1000 punktini, kirjutas maaklerfirma Troika Dialoog strateeg Kingsmill Bond eelmisel neljapäeval klientidele. "Globaalne depressioon kukutab indeksi 350 punktile, aga kiire taastumine võib selle lennutada tagasi kuni 1500 punktini," vahendas Bloomberg strateegi teist stsenaariumi. Troika soovitab osta väga tugevasti alla müüdud aktsiaid eesotsas likviidsete mäetööstusettevõtete aktsiatega.
    Muidugi, esmapilgul paistab tõesti, et Venemaal on üsna head šansid finantskriis üle elada ning kui mõne aja pärast toob maailmamajanduse kosumine endaga kaasa nafta hinna tõusu, on taas jälle pidu.
    Mulle aga tundub, et isegi siis, kui nafta hind hakkab peagi taas pidevalt tõusma, ei pruugi see tähendada, et Venemaa majandus hakkab kiiresti kosuma. Tõsi, lühikeste perioodide tõusud börsil võivad olla märkimisväärsed ning spekulandid ja lühikese ajahorisondiga investorid võivad saada üsna suuri tulusid, kuid pikaajalise investeeringuna olen ma Venemaa suhtes ettevaatlik.
    Kolm kuud tagasi kirjutasin siinses rubriigis, et Venemaa majandus toetub vaid ühele jalale, milleks on naftatööstus. Nafta- ja gaasitööstus annab pea kolmandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust ning üle poole eelarve- ning ekspordituludest.
    Venemaa nafta- ja gaasitööstus on ebaefektiivne. Juba kevadel saabus signaale, et riigi naftatoodang hakkas tasapisi kahanema. Kaldun arvama, et selle põhjuseks on just ebaefektiivsed naftafirmad. Sajandivahetusel oli Venemaal tekkimas üks moodsa tehnoloogiaga ning lääneliku (loe efektiivse) juhtimisega naftakompanii - Jukos. Teame väga hästi, mis sellest firmast sai. President Putin hävitas ettevõtte ning läbi kummaliste tehingute läksid selle varad riigi kontrollitavale Rosneftile.
    Samal ajal, kui paljud USA seadusandjad avaldavad survet, et võtta suurte naftakompaniide hiigeltuludelt lisamaksu, siis Venemaa nafta- ja gaasitööstus vajab vaatamata nafta ja gaasi hinna pöörasele tõusule hoopis riigi abi. Aseminister Igor Setšin olevat lubanud tööstusharule 9 miljardi dollari ulatuses raha, sellest pool Rosneftile.
    Ajakiri Economist hoiatas nädalataguses Venemaad käsitlevas ülevaates, et kriisi tõttu soovib Kreml 1990. aastatel erastatud ettevõtted taasnatsionaliseerida. Selleks, et neid odavamalt kätte saaks, hakatakse ettevõtteid ähvardama või kaevatakse üles omanike aastatetagused patud.
    Samas ei soovi riik neid ettevõtteid igaveseks enda käes hoida. Prominentne ekspert Kirill Rogov arvab, et peagi võib esile kerkida omandivorm, mis pole ei riiklik ega eraettevõte, vaid midagi vahepealset, mõlema vormi halvemate omadustega. Juba praegu on näha märke, et riik, kellel on endiselt veel suured reservid, hakkab abistama kõige ebaefektiivsemaid ettevõtteid. Nagu me kõik hästi teame, ei lõpe nende abivajamine mitte kunagi.
    Isegi Venemaa peaministri esimene asetäitja Igor Šuvalov on tunnistanud, et kõrge nafta hind moonutas majandust. Tema sõnul on isegi õnn, et kriis juhtus juba praegu, mitte aga 2011. aastal, sest siis oleks ettevõtete krediidiportfellid olnud kordades hullemad.
    Venemaa majanduse kreenist välja aitamiseks oleks vaja selget poliitilist tahet. Mina seda ei näe ja seetõttu ei usu ka Venemaa aktsiaturu helgesse tulevikku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Raadiohommikus: Tallinna Kaubamaja, Baltic Horizon Fund, muusika idufirma ja mööblisse investeerimine
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.