Sel aastal on 31. detsember pikem

09. detsember 2008, 14:05

Reeglina on iga nelja aasta järel aasta ühe
päeva võrra pikem, sest veebruaris on tavapärase 28 päeva asemel 29 päeva. Kui
Maa teeks ühe tiiru ümber Päikese täpselt 365,25 päevaga, võiks sellega ka
piirduda. Paraku loodus ei hooli sellest, et inimeste elu lihtsam oleks.
Tegelikult on ühe tiiru pikkuseks pisut enam kui 365,24 päeva, kusjuures täpne
number on pidevas muutumises.

Seetõttu tuleb liigaasta reeglist teha erandeid. Näiteks sajaga jaguvad aastad ei ole liigaastad, aga kui nad jaguvad ka 400, siis ikkagi on. Seega aastad 1900, 1800 ja 1700 ei olnud liigaastad, kuid 2000 ja 1600 olid.

Sellega asi veel ei piirdu. Vaja on veelgi täpsemat kellaaja Maa pöörlemise järgi paika sättimist. Selleks kasutatakse liigsekundeid, mida ei lisata regulaarselt, vaid siis, kui vajadus tekib. Otsustajaks on ses küsimuses Rahvusvaheline Maa pöörlemise ja alusvõrkude teenistus.

Kui varem defineeritigi sekundit ja aega üldiselt Maa pöörlemise järgi, siis nüüdseks on sellest loobutud. Maa pöörlemiskiiruses esinevad väiksed häired ning pikema aja jooksul on Maa pöörlemiskiirus aeglustumas. Selle peamiseks põhjuseks on Maa ja Kuu gravitatsiooniline vastastikmõju. Seega tuleb liigsekundeid tulevikus üha sagedamini lisama hakata.

Viimane liigsekund lisati 2005. aasta 31. detsembril. Kokku on alates 1972. aastast lisatud 17 lisasekundit. Seda tehakse kas aasta või poolaasta viimasel päeval ehk lisaks 31. detsembrile vajadusel ka 30 juunil. 1972 on oluline seetõttu, et siis lepiti kokku kahes erinevas kellaajas. Üks põhineb täpsetel aatomkelladel ning teine mõnevõrra ennustamatul Maa pöörlemisel.

Nüüdseks on jälle tekkinud vajadus liigsekundi järele, sest kell on Maa pöörlemist juba 0,6 sekundiga edestamas. Pärast liigsekundi lisamist on aatomkellad seega 0,4 Maa pöörlemisest maas ning asuvad jällegi vahet tagasi tegema.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2009, 17:06
Otsi:

Ava täpsem otsing