Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keeleoskus päästab majanduse?

    Ekspordi rollis Eesti majanduse langusest päästmises ja tõusule suunamises ei kahtle tõenäoliselt keegi. Eksportimine eeldab aga head suhtlemis- ja keeleoskust. See omakorda tähendab eestlaste jaoks Euroopa turul konkureerimist inimestega, kellele üks suurte rahvuste keeltest on emakeel. Ühe võõrkeele õppimine lisaks teeb neist hinnatud töötajad, müügimehed, firmajuhid. Eestis on majandusedu aastail pigem panustatud emotsionaalsetele lühikoolitustele, mille kasu firma arengule ei pruugi olla selline, nagu reklaamtekst lubab.
    Äripäeva koolitusfirmade edetabelis domineerisid ettevõtete enimtellitud koolituste seas nädalalõpuseminarid populaarsetel teemadel, mis pakkusid põnevust ja värvikaid emotsioone. Keeleõpe hõivab koolitusvajaduste küsitlustes reeglina kõrge koha, kuid investeeritakse pigem ikka lühiajalistesse, meelelahutuslikesse projektidesse.
    Põhjus on lihtne - keeleõpe nõuab aega, pingutust ja raha. Seevastu vahva välkkoolitus ei nõua erilist pingutust, on kiire ja ilmselt osaletakse sel meelsasti.
    Kui firma saadab töötaja popile ühepäevasele seminarile, mille kuuma teemat käsitleb aasta seksikaim lektor, läheb see talle ilmselt sama palju maksma kui töötaja aastane keeleõpe. Kui enesekehtestamise ja müügimeisterlikkuse alused saab kätte paari päevaga, milleks panna end kuudeks keeleõppe ikkesse...
    Muutunud oludes on oskuslik müügitöö ka Eestis omandanud sisulise tähenduse. Globaalses majandusruumis ei müü tooted ja teenused end ise - seda peavad tegema inimesed tiheda konkurentsi tingimustes. Ettevõtjail tuleks läbi kaaluda ka koolituse prioriteedid. Juba on tuntav eelis neil firmadel, mis pole alahinnanud keeleõppe tähtsust, mõistes, et sinna suunatud raha on mõistlik ja pikaajaline investeering.
    Autor: Phil Marsdale
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.