Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soov liising lõpetada põrkub vastuseisule

    "Oleme küsinud pangalt maksepuhkust, lepingute refinantseerimist, osa sõidukite väljaostmist ning osast loobumist, kuid ükski variant ei ole neile sobinud," kurtis anonüümseks jäänud ettevõtja, kes tahab töömahu vähenemise tõttu 3-4 veoautost lahti saada ning nende liisingulepingu lõpetada. Kokku on sel ettevõttel 16 masinat. Osa neist on majandusbuumiaegsest kasumist välja ostetud.
    Ehkki liisingulepingud on sõlmitud ükshaaval ning mingit raamlepingut pole, väidab SEB Liising ettevõtja kinnitusel, et kõik veoautode liisingud on omavahel seotud. Liisingulepingut saab aga enne tähtaega lõpetada vaid liisinguandja ning seda juhul, kui ettevõte jääb makseid võlgu kahel järjestikulisel kuul või rikub ükskõik millist muud liisinguandja jaoks olulist kohustust. Ettevõte oma veokitele ise seni ostjat otsinud pole.
    Eelarvet pingestavad liisingulepingud on praegu paljude autoomanike ja liisingufirmade probleem. Automüüjad jätavad enne tähtaega tagastatud liisinguautod pankade koormaks. Pangad ahistavad liisinguvõtjaid, et nad jätkaksid maksmist, kuni sõidukeile omal käel ostjad või liisingu ülevõtjad leiavad.
    Saksa Auto müügijuht Heikki Jaansalu tunnistas aripaev.ee-le: "Idee poolest pole see automüüja teema. Meil pole kohustust enne tähtaega tagastatud liisinguautosid tagasi osta." Tagasiostukohustus tekib alles liisinguperioodi lõpus, selgitas ta.
    Jaansalu ütles samas, et kes koormavast liisinguautost lahti tahab saada, peab ise vaatama, kuidas ostja leiab. Automüüja tavaliselt masinat tagasi ei võta. Erandiks on juhud, kui klient soovib liisinguautot vahetada sama autokaupmehe müüdava sõiduki vastu.
    "Me lähtume autode hindamisel reaalsest turusituatsioonist ja oleme konservatiivsed," rääkis Jaansoo. See tähendab, et vähekasutatud liisinguauto jääkmaksumus võib ületada sõiduki praegust turuhinda isegi mitu korda. Samas tahavad liisinguautosid tagasi tuua ja odavamate ning ökonoomsemate vastu vahetada nii eraisikud kui ka paljud firmad.
    ASi Info-Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu ütles samuti, et liisinguvõtjate soovil nad sõidukeid tagasi ei osta. "Tõsi, teeme seda juhul, kui klient soovib pruugitud sõiduki uue vastu vahetada ning me sisseostuhinnas kokkuleppele jõuame," rääkis ta.
    "Loomulikult ostame tagasi sõidukid, mille liisingutähtaeg on täis saanud ning oleme võtnud tagasiostukohustuse," lisas Lillipuu. "Pruugitud sõidukite turg on juba mitu kuud küllastunud, vastavalt sellele kujunevad ka hinnad, mis on järsult langenud."
    Silberauto juhatuse liige, Mercedes-Benzi sõiduautode müügidirektor Toomas Kreek kommenteeris, et Silberauto liisingust tulnud sõidukeid tagasi ei osta, kui see pole nende jaoks osa uue auto müügiprotsessist.
    Kasutusrendi iseloomuga liisingulepingu puhul oleme kliendiga kokku leppinud, et nõuetekohaselt täidetud lepingut saab enne tähtaega lõpetada poolte kokkuleppel. Kapitalirendi iseloomuga lepingu ennetähtaegse lõpetamise peamisteks eeldusteks on võlgnevuse puudumine ja liisingueseme finantseerimiseks tehtud kulutuste tasumine.
    Autokaupmehed pole valmis üldiselt liisinguautosid enne tähtaega tagasi ostma, välja arvatud juhtudel, kus vara jääk on turuhinnaga võrreldes väga soodne või kui automüüjal on ka lepingu kestel kohustus auto tagasi osta. SEB Liisingul pole statistikat, kui palju kliente soovib lepinguid enne tähtaega lõpetada ja palju neist liisinguvarale ise ostja leiab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.