Igale olukorrale leidub lahendus

Rahandusminister Ivari Padar tahab kohtuda pankade esindajatega, arutamaks, kuidas päästa inimesi, kes jäävad töötuks ega suuda eluasemelaenu makseid tasuda.

Äripäev näeb pankuritega kohtumisi kui rahandusministri poolehoiuavaldust hättasattunuile, taustaks kahed tänavused valimised. Aga n-ö diplomaatilisele tasemele peaks need kohtumised enamjaolt jääma. Riiklike tagatiste andmist, nagu soovib Rahvaliit, ega laenude kinnimaksmist, millest on rääkinud Keskerakond, toimetus õigeks ei pea.

Eesti Panga andmeil on eluasemelaen 150 000 leibkonnal, kel laenujääk kokku pea sama suur kui kogu Eesti tänavune riigieelarve. Neljal protsendil oli juba novembri lõpus probleeme laenu tagasimaksmisega. Tööpuudus kasvab, seega suureneb veelgi nende inimeste hulk, kes satuvad raskustesse eluasemelaenu tasumisega. Paljud laenuvõtnud on sunnitud oma äsja soetatud eluasemest ka loobuma.

Inimlikult on toimetusel kõigist hätta sattunuist kahju. Töökaotus ja suured rahalised kohustused on kaks asja, mida ei tahaks kogeda keegi. Ebakindlus tuleviku ees tekitab stressi, viib ka peresid lahku. Koondamisraha kulub kärmelt igapäevaelule, saab otsa ennegi, kui uus töökoht leitud. Sotsiaaltoetused ei lase peredel küll nälga jääda, ent ei aita laenu maksta. Pealegi on see ajutine lahendus.

Peaminister Andrus Ansip on veendunud, et pangad inimesi tänavale ei tõsta (EPL, 03.01). Toimetus ei pea Ansipit Rootsi pankade eestkõnelejaks Eestis, pealegi ei ole pangad kohustatud meil sotsiaalpoliitikaga tegelema. See on Eesti riigi kohustus. Osaliselt oleme nõus Ansipi lähenemisega - riigi esmane ülesanne on seista eeskätt üldiste huvide eest. Olukorra peavad eeskätt lahendama pangad koos klientidega.

Pangad teenisid mullu vaatamata kriisile kasumit, neile on koduriigis "pehmema maandumise paketid", aga nende huvi on ka saada kätte võimalikult palju väljalaenatud raha. Seetõttu on nad kindlasti valmis pakkuma alternatiive tundlikele klientidele, nt laenu- ja intressipuhkust, kallima eluaseme vahetamist odavama vastu jne. Pole ju pangalgi midagi teha korteriga, kust klient on välja aetud. Suure hulga korterite sundmüük annaks aga kinnisvaraturule järjekordse laksu.

Rahandusminister saab seega olla hea tahte saadik pankade ja laenuvõtjate - mõlemad laenubuumi osalised - vahel, kui nood omavahel kuidagi kokkuleppele ei jõua.

Sotsiaaldemokraatide meelest peaks riik andma intresside tasumisel aastase maksepuhkuse töötuks jäänutele - riik võtab enda kanda aastase intressimakse ja laenuvõtja maksab hiljem intressid riigile tagasi. See mõte väärib kaalumist. Kasutada saaks riik näiteks reservi kogutud raha KredExi kaudu. Ka omavalitsused saavad hädasolijaid aidata, pakkudes eluasemeta jäänuile üüripinda, mille eest tasumine on edasi lükatud.

Vastutus ja kohustused jäävad võlglasele. Aga neile on oluline teada, et igast olukorrast leidub väljapääs. Peaasi on meelt mitte heita. Siis elame kriisi üle.

Autor: ÄP