Ebakindel olukord ehitusturul süveneb

"Keegi peab ära minema või kannatame koos," rääkis ASi Betoonimeister müügijuht Heiki Tuuksam. Betoonimaterjalide turuvõimalused on kasinad, sest toore kallineb pidevalt, ent betooni hinda tõsta ei saa. "Kõik tahavad ju tööd, aga millal olukord paraneb, seda ei tea. Ettevõtte kasum on juba mitu viimast kuud nullpiiril olnud," tunnistas Tuuksam.

Samas arvas ASi Uninaks juhataja Guido Piksar, et kuna kuivsegusid tootva firma jaoks toore ja energia kallinevad, välja arvatud nafta, võib oodata ikkagi ka materjalide hinnatõusu. "Väiksemad tootjad-tegijad ilmselt loobuvad. Edasi tuleb materjalidel ilmselt ikkagi hinnatõus, sest buumiajal müüdi tooteid massiliselt alla omahinna," rääkis Piksar.

"Firmad, mis püüavad hindu alla suruda, kaua enam ei jätka. Selline poliitika on ülejõukäiv isegi suurtootjaile." Aasta esimesel poolele väheneb Piksari sõnul ka sortiment, kuna tootjal pole enam mõtet toota ega turustada niivõrd suurt nimetusi tooteid, sest ostjaid napib.

ASi Liimpuit juhataja Ants Must tunnistas, et liimpuidu toodete hind kukkus aasta lõpus tugevalt. Põhjuseks tihe konkurents, kuid ka arvamine, et Saksamaalt saab odavamat liimpuitu.

Ehitusfirmade käive ja kasum on aastaga langenud kuni 30% ja karta on, et tänavu langeb ehitustööde maht veel 20%. Harju Ehituse juhatuse esimees Aare Neudorf tunnistas, et nende kasum ja käive on langenud 25-30%. "2009. aasta teine poolaasta tuleb ikka päris hull, kuigi midagi nagu ehitatakse," jäid Neudorfi prognoosid süngeks.

Esmar Ehitus ASi juhataja Priit Post arvestab selle aasta ehitustööde mahtude languseks paarkümmend protsenti. "Tööd lihtsalt pole. Oleme väga rahul, kui suudame eelmise aasta taset hoida," lisas ta. Irest Ehitusjuhtimise ASi juhatuse esimehe Rein Kiudsoo sõnul tuleb nende firma edu põhjuseid otsida Venemaa projektidest. "Venemaalgi võib tulla tagasilööke ja Eestis tuleb kindlasti rahulik ja vaikne aasta," pole tal selle aasta suhtes illusioone.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink arvas, et suurimad probleemid tabavad ehitusettevõtteid alates selle aasta teisest poolest ning avaldas lootust, et ehitusturul hakkab paremuse poole nihkuma seni äärmiselt paigast ära olnud hinna ja kvaliteedi suhe. "Võitjad on need, kes suudavad end paindlikult muuta, kuid ei kaota paanikas pead ehk siis professionaalsemad tegijad," lisas ta.

Ligi 9 miljardi krooni eest on sel aastal plaanis algatada infrastruktuuri projekte.

Teede-ehituse pirukast tahavad osa saada ka seni elamuehitusega tegelenud ettevõtted. On oodata veelgi tihedamat konkurentsi, ehkki teedeehitajate arvates puuduvad ehitusfirmadel teede ehitamiseks vajalikud teadmised ja ka tehnopark.

Tallinna Teede ASi ehitusdirektor Lembit Alo Kippar ei arva, et ehitajad suudaks neile konkurentsi pakkuda. "Neil puudub teedeehituse alane know-how, tehnopark ja referents. Ei oska neid peljata," jättis teema teda ükskõikseks. Teedeehitusfirma Moreen OÜ juht Juss Maurer tõdes, et nüüdses majandusolukorras on hirm ikkagi. "Ilmub välja igasuguseid tegelasi, kes pakuvad ja võidavadki! Aga kui läheb töö tegemiseks, siis pole neist asja. Olukord laheneb, kui "tiirutajad" orbiidilt välja lendavad," uskus ta olukorra paranemisse.