Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamud surnud ringil

    Detsembris rääkisid meediakanalid Euroopa Komisjoni kavandatavast 200 miljardi euro suurusest päästeplaanist finantskriisis Euroopa majanduse turgutamiseks. Kuid vähesed ilmselt teavad, et ses plaanis on kilbile tõstetud ka hoonete, sh elumajade energiasäästlikkus ja rohelise energia laiem kasutamine elamumajanduses. Plaan sisaldab soovitust liikmesriikidele vaadata üle struktuurifondide raha kasutamine.
    Kahetsusväärne, kui vajalikud algatused jääksid meil haldussuutmatuse taha, mille näide on euroraha kehv kasutamine. Korteriühistute liit loodab, et ELi ettepanekuid tõsiselt võetakse ja jutt energiasäästlikkusest igas mõttes inimesteni jõuab.
    Lootust on. EPLile antud intervjuus märkis majandus- minister Juhan Parts vajadust käivitada hoonete soojustamise programm, mis annaks tööd siseturule ja on ka pikaajaline investeering.
    Selge, et kõigi kulutustega ei tule inimesed toime. Tavalise elektripirni võib ta ju ökonoomsema vastu vahetada, kuid paljud abinõud vajavad palju raha ning kollektiivset tahet asi ära teha. See ei tähenda vaid majaelanike kokkuleppeid laenu võtta ja osa tööd ära teha, vaid kindlasti ka riigi tuge oluliste tööde kaasfinantseerimisel.
    Midagi pole parata, Eestis elab enamik inimesi kortermajades (üle 80% linnade ja ligi 40% maaelamufondist). Enamik majadest on ehitatud nõukogude ajal. Nende soojapidavus ei hiilanud ökonoomsusega juba ehitamise ajal.
    Paljude majade renoveerimine on surutud surnud ringile: korteriühistul pole raha, et teha maja energiasäästlikumaks ja hoida kokku maja - iga korteriomaniku - kulusid. Kuid seda raha ei saagi tekkida, kui elanike sissetulekutest läheb suur osa energiamahuka eluaseme eest tasumiseks. Kriis võib aga raskusi süvendada. Tallinnas tõusis toasooja hind oktoobrist 36,6%, hinnad tõusid mujalgi Eestis.
    Surnud ringist aitaks välja see, kui riik aitaks nt 30-50% küttesüsteeme renoveerida. Sama suur toetus võiks olla ka ühistutele, kes otsustavad kasutada ka alternatiivseid energiaallikaid. See näitaks, et liigume ELiga ühes suunas, eriti kui 1. jaanuarist on energiamärgis Euroopa direktiivist tulenevalt meilgi kohustuslik. Energiamärgis pole eesmärk omaette, vaid olukorra fikseerimine, mis loob hea aluse juhul, kui hoone energiatarbimine on suur, midagi põhjalikku ette võtta - alustuseks energiaauditi tellimise, seejärel renoveerimisplaani koostamise ja selle elluviimise.
    Energiasäästlikkusest rääkides on meil liiga palju silmakirjalikkust: ühelt poolt räägitakse palju ja kõvasti säästvast eluviisist ja rohelisest energiast, teisalt lastakse suur hulk energiat majade kehvadest paneelidest välja - köetakse õhku. Ometi on see meie inimeste raha ja meie elukeskkond. Säästame tegelikult, mitte sõnades.
    Autor: Urmas Mardi
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.