Eurotoetuse latt raskesti ületatav

"Usun, et pangad annavad meile raha," lausus Tartumaal Tõrvandis haagiseid ja treilereid tootva ASi Respo Haagised tegevjuht Ain Antons.

Antons lisas, et kõik ettevõtted, kes esitasid tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute programmi toetusraha saamiseks taotluse, pidid arvestama etteantud tingimustega. "Kui sul ikka omafinantseeringuvõimet ei ole, siis polnud mõtet projekti tehagi," nentis ta.

Toetus aitab Respo Haagistel juurutada lehtmetalli automatiseeritud töötlemiskompleksi. Projekti maksumus on 7,2 miljonit krooni ja toetusraha küünib 2,9 miljoni kroonini.

Põlvamaal Himma külas lastemööblit tootva ASi Suwem juhataja Kaido Mäesalu kinnitusel kaalusid nad taotleda toetust 4 miljonit krooni maksva unikaalse detailitöötlemiskeskuse ostuks, kuid loobusid sellest, sest tingimuste kohaselt peab väike- ja keskmise suurusega ettevõte tasuma seadme maksumusest 60 protsenti ise. "Meil oleks tulnud leida omavahenditest 2,4 miljonit krooni. Sellises ulatuses meil praegu käibevahendeid ei ole ja praegu pank selleks laenu ka ei anna," rääkis Mäesalu.

"Kui tehnoloogiainvesteeringute järgmises voorus tingimusi ei muudeta, lükkub seadme ostmine aega, mil meil endal on selle ostmiseks piisavalt raha," lisas Mäesalu.

Mäesalu ütles, et ta teab mitmeid firmasid, kes käibevahendite nappuse tõttu jätsid sarnaselt nendega taotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele esitamata.

Esimesse toetuse taotlusvooru laekus 152 avaldust mahus 564 miljonit krooni. "Huvi oli tõesti väga suur. Võtame nendega, kes hindamise pingereas tahapoole jäid, kontakti ja arutame võimalikku taotlemist järgmisest voorust," kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello.