Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algas ringvaade aastale 2009
Jaanuari esimene täisnädal sisaldas kardetud, aga samas ka oodatud uudiseid.
Riigi tasandil tuli välja detsembri maksulaekumine. Nende numbrite valguses on naljakas rääkida, kas riigieelarvesse laekub tänavu 2 või 4 miljardit krooni vähem või kas majandus langeb 3 või 5 protsenti.
Kes julgeb praegu välistada, et riigieelarve miinus miljardites või SKP miinus protsentides kahekohaliseks ei pruugi minna ning et ehk ühe või teise number ei pruugi 2 tulla?
Ettevõtetes on alanud aasta hõikumisega. Klientide hõikumisega. Järjekordi pole, hinnad alustasid langemist.
Inimlikul tasandil tulid taas uued teated järjekordsetest saabuvatest löökidest pensionivarale.
Algas ringvaade filmile "Eesti Vabariik 2009". Milliseks kujuneb aga film ise, sõltub paljuski meist endist. Õnneks.
Õnneks oleme paremas seisus kui Läti ja ka Leedu, seda just tänu parematel aegadel riigireservide kogumisele.
Mingi puhvri see meile annab, kuigi mida aeg edasi, seda enam on kahju, et IMF meid nagu Lätit ei sunni vajalikke reforme kiirkorras läbi tegema.
Õnneks on inimesed aru saanud, et peab rohkem tööle hakkama. Need, kel tööd on.
Õnneks hakkavad poliitikud vastutama oma tegude eest, headel aegadel tasandas kergelt tulnud raha vead ära. Mõneti iseloomulik, et eile, mil detsembri maksulaekumised välja tulid, tegeles valitsus kantsleri personaalküsimustega.
Elame põneval ajal. Kes oleks mõni aasta tagasi uskunud, et tipp-poliitik räägib tõsimeeli taas osalise tšekimajanduse sisseviimisest nagu eile lugeda võis? See tundub ikka päris teisest maailmast. Kuid kas ka homme?