Eelarvekatastroof: kõik on võimalik

Kui surm on nii kena, et ei võta sealt, kust midagi võtta pole, siis Eesti valitsus pidas endale sellist ülesannet võimetekohaseks. Aga nüüd peame kaotust tunnistama.

Detsembri maksulaekumiste numbrid tegid ühe asja selgeks: Eesti riigi maksubaas kahaneb õudustäratava kiirusega. Eelarvemiinusel ähvardab põhi alt ära kukkuda, sest maksud lihtsalt ei laeku.

Kõige valjema signaali andis käibemaksu langus: detsembri miinus 32 protsenti! Ja seda pühadekuul, mida jaekaupmehed tavaliselt pikisilmi ootavad, et siis unises jaanuaris vabamalt võtta.

Terve aasta lõikes langes käibemaksu laekumine kümnendiku võrra. Aga riigieelarves on prognoositud, et tänavu laekub käibemaksu sama palju, kui pidi laekuma mullu. Ja kui juba eelmine aasta nii mustalt lõppes, siis on järeldused karmid, sest saabunud aasta tuleb veel hullem.

Sotsiaalmaksu laekumine peab niikuinii vähenema, sest töötuse määr kasvab ning palgakasvu ei tule. Tulumaks väheneb seega samuti. Tootjad ei tooda, teenindajad ei teeninda, müüjad ei müü ja ostjad ei osta. Seiskub suuresti kogu tegevus, mis majanduse karusselli pöörlemas hoiab.

Kust siis peaks riik raha leidma, seda enam, et just praegu soovivad talt abi ka kodanikud nagu näljased linnupojad? Eesti võimalused on piiratud: laenud (need on kallid ja IMF juba räägib, et raha on otsas), reservid (neid on natuke, aga mitte piisavalt), eksport (praeguses olukorras? kellele?), nafta (see oli nali).

Vastus: raha polegi teatud piiri saabudes enam kuskilt võtta, ja see piir tõuseb musta seinana kähku meie ette. See aga tähendab, et keegi ei tea enam, mis saab. Praegu on meil silme ees veel mingid taluvuse piiresse jäävad numbrid: eelarvepuudujääk 3 protsendi piires, majanduskasvu langus miinus 4 kanti, laenukahjud miinus 2 juures, töötuse määr 7 protsenti.

Kuid kõik need numbrid võivad järsult halveneda, nagu nad on ka seni järsult halvenenud. Nii näiteks ootas Eesti Pank veel üheksa kuud tagasi, et majandus kasvab tänavu 3 protsenti.

Ja need on majandusnumbrid, millele lisanduvad sotsiaalsed näitajad, alates enesetappude arvu kasvust ja lõpetades kuritegevuse levikuga. Millel on ka kaugeleulatuvad rahalised kulud.

Äripäeva on kommentaarides nimetatud "tuntud paanikameistriks". Kuid ükskord võiks ilustamata tõde majanduse tervise kohta ka Toompeale jõuda. Me ise oleme valmis, et reklaamikäive näiteks väheneb jaanuaris mulluselt tasemelt isegi kuni kaks korda.

Sellised mitmekordsed kukkumised võivad saada igapäevaseks ning siis liigume hoopis teise dimensiooni, kus kukkumine muutub vabalanguseks. See on selge, et valitsus peab tegema palju drastilisemaid kärpeid, kui seni jutuks.

Autor: ÄP