Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Head alanud kriisiaastat võitjaile ja meelekindlust kaotajaile
See on suurepärane aeg töökate ja andekate ettevõtjate esilekerkimiseks. Enam ei saa rikastuda juhuse läbi või lihtsalt sellepärast, et sinu omanduses olnud kinnisvara hind mitmekordistus. Praegu teevad ilma need, kes on seda ise väärt.
Illusioonid on purunenud. Aasta tõotab tulla must ja masendav. Mullu jõudu kogunud emotsionaalne ehmatus läks edasi krediidikriisiks ja tänavu tabab see täie raskusega ettevõtete igapäevategevust. Saame Äripäevast lugeda kurbi lugusid pankrottidest ning arvukad seni säranud firmad osutuvad läbikukkujaks.
Raskeid aegu on olnud ennegi. Ise mäletan aastaid 1992-93 ja 1998-99, mil asjad olid ju võrreldamatult kehvemad kui praegu. Kuid erinevalt praegusest paistis toona ere valgus tunneli lõpus ja kõigile oli teada, et asjad lähevad peagi paremaks.
Praegused Eesti majanduse enda hädad on aga võimendatud üleilmse majandussurutisega ja ühtegi meid päästvat välisfaktorit silmapiiril ei paista.
Turu ümberjagamise saginas osutavad kaotajateks kahte tüüpi ettevõtjad. Nimetame neid tinglikult Jaanalindudeks ja Pärdikuteks. Jaanalind on see, kes ohtu nähes paneb pea liiva alla ning kujutab ette, et teda miski ei ähvarda. Pärdik seevastu aga võimendab ka pisima ohu hirmsuureks, muutub hüperaktiivseks ning sahmib sihitult ringi. Mõlemad on määratud hävimisele aastal 2009.
Jaanalind on Eesti ettevõtluses väga levinud olend. Ta on iseteadvalt nautinud viimaste aastate majandusedu. Temas on süvenenud enesekindlus ja turvatunne ning see, et midagi halvasti võiks minna, on tema jaoks juba eos välistatud.
Ta suhtus veel kevadel üleolekuga halvaendelistesse majandusuudistesse ja pidas seda meedia ülevõimenduseks. Sügisel aga lohutas ta ennast teadmisega, et küllap läheb kriis temast mööda. Aasta lõpus, kui käibenumbrid vähenesid, kinnitas ta endale, et tagasilöök on ajutine ja küllap varsti kõik taastub.
Nüüd paneb Jaanalind tähele, et asjad on halvemad, kui arvata võis, ja ta sooritab enda meelest kangelasteo. Asub vähendama kulusid, mida varem pole kunagi teinud. Läbivaatamisele lähevad koolitus, transport ja kontoritarbed. Jaanalind on isegi võimeline külmutama palgad. Trendiga kaasa minnes koondab ta ühe kontoritöötaja ja 5 protsenti kuludest ongi kokku hoitud.
Edasi aga liiguvad asjad kiiresti kindlas suunas. Käive väheneb ligi viiendiku veel. Suurte raskustega refinantseerib Jaanalind oma ettevõtte laenu, aga avastab kevade hakul, et kassas puudub raha palkade väljamaksmiseks. Nüüd asub Jaanalind tegutsema, kuid on juba hilja. Väljakuulutatud sundpuhkus ja kurnavad läbirääkimised pangaga olukorda enam ei päästa. Võlausaldajad muudavad elu põrguks ja väljakuulutatud pankrot mõjub isegi kergendusena.
Pärdikuid on vähem kui Jaanalinde, kuid nad torkavad rohkem silma. Nii nagu Jaanalinnul, oli ka Pärdiku äri mitu aastat järjepanu läinud ülesmäge. Juba mullu kevadel, kui tulid esimesed uudised kriisist, sattus Pärdik paanikasse. Algatuseks tekitas ta segaduse oma firma turundusosakonnas, pakkudes välja kummalisi uudseid lahendusi.
Seejärel otsustas ta riskide maandamiseks käivitada uue ärisuuna, milleks võttis pangast täiendava laenu. Sügisel nägi ka tema käibe vähenemist ning sooritas radikaalse sammu, vähendas 20 protsenti oma töötajaist. Ühtlasi lahkus tema juurest kolm võtmetegijat, kes lihtsalt ei talunud enam Pärdiku loodud paanikaosakonda.
Jaanuaris sõlmib Pärdik veel kiirustades mahuka lepingu tarkvaraarendajaga, kes on lubanud teha arvutiprogrammi, mis asendab kümne inimese töö. Edasi tabab tedagi Jaanalinnu saatus. Õnnetuseks läheb pankroti käigus haamri alla ka tema isiklik vara, mille ta oli pannud ettevõtte laenude tagatiseks.
Pärdikute ja Jaanalindude asemele on tulemas uus ettevõtjate laine, kes nende vigu ei korda.
2009. aasta võitjate nimesid me praegu ei tea, kuid neid on hoopis rohkem, kui me ette kujutada suudame. Edu retseptid on üldteada sõnades, kuid väga rasked ellu viia tegelikkuses.
Edukas ettevõtja on viimas oma kulusid jõulise reformiga langenud turu tasemele, ta keskendub sellele, mida oskab kõige paremini. Tema silmad ja kõrvad on lahti, et haarata endale tükk raskustes sipleva konkurendi turuosast. Ta hoiab oma võtmetöötajaid nagu kulda. Sel ajal, kui Jaanalind ja Pärdik pankrotikarusellis keerlevad, on tulevane võitja juba alustamas uusi investeeringuid. Teda iseloomustab ka kõige raskemal ajal innustav naeratus, mis teeb igast keerulisest probleemist uue kasutamata võimaluse.
Head alanud aastat tulevastele võitjatele ja meelekindlust ka Pärdikutele ja Jaanalindudele, sest elus on ka muid võimalusi kui ettevõtte omamine.
Eriliselt sooviks aga õnne ja edu neile julgetele, kes alles 2009. aastal loovad oma ettevõtte, murravad oma uute ideede ja põnevate algatustega kriisist läbi ning on meie majanduse mootoriks uue tõusu ajal.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel tegi ettepaneku kuulutada ka Eestis 5. september ettevõtja päevaks. Just praegu, kui ettevõtlusega tegelemine võib paista lootusetu tühikargamisena, on ettevõtluse väärtustamine tähtsam kui iial varem. Meil ei ole lähiaastatel loota ei välisinvesteeringuid, ei odavat laenuraha ega ka muid valgeid laevu. Kardan, et isegi Ansipi või Savisaare tegemised ja tegematajätmised meid oluliselt ei mõjuta.
Päästerõngana kujutatud euro kasutuselevõtt ei loo samuti iseenesest lisaväärtust. Ainus, millele saame panustada, on tuhanded ettevõtlikud inimesed.
Kutsun üles võimekaid, andekaid ja tarku inimesi loobuma palgatöötaja soojast toolist ja looma alanud aastal oma ettevõte!