Ka prügifirmad teevad ära. Kõigile

Prügifirmad näivad olevat saanud innustust möödunud aasta turundusteoks saanud "Teeme ära" aktsioonist ning on asunud samuti ise ära tegema. Aga nende tegemisi ei tunnustata 2009. aasta teo tiitliga.

Ärategemine käib kõigile - konkurentidele, omavalitsustele, inimestele. Karm aeg, ka jäätmevedajatele - seadus enam ei käsi enam iga kuu tühjendada prügikaste, piisab korrast kvartalis. Kasulik neile, kel tekib vähem jäätmeid - ei tule enam prügivedajale tühja prügikasti "tühjendamise" eest tasuda. Jäätmefirmal jääb tühisõite vähemaks, aga ka rahakott pisut kõhnemaks. Nii püüab siis iga firma oma turuosa säilitada ja võimalusel teise käest tükki ära napsata.

Aga ühes paistavad prügifirmad ühtmoodi mõtlevat: paku odavalt, võida konkurss, aga jätka vanaviisi ehk osuta teenust ikka varasemate kõrgemate hindadega. Sest konkurent ei taha vesise suuga pealt vaadata, kuidas raha temast mööda jookseb, ning vaidlustab konkursitingimused kohtus. Mida kauem kohtuasi venib, seda parem - esimeses astmes võib vaidlus kesta nii pool aastat, teises astmes umbes sama kaua ning aasta kõrgemate hindadega teenuse osutamiseks nagu maast leitud.

Ju on prügiäri nii magus, et kohtuuste kulutamine tasub end ära. Statistika ütleb, et iga vähemalt kolmas omavalitsuste konkurss on alates eelmise aasta suvest vaidlustatud. Vaidlemine paistabki meie tänase artikli põhjal olevat osa prügifirmade äriplaanist.

Loodetavasti piirdub asi siiski vaid ägeda hinnasõjaga ning vaidlevate firmade omandisuhteid täpsemalt uurides ei selgu, et kaks vaidlejat tagavad teineteisele mingis konkreetses asustatud punktis prügiveo - vanadel tingimustel. See on spekulatiivne kõrvalepõige.

Spekulatsioonil kärbib tiibu teadmine, et vaidluste tekkimises on veel üks pool - konkursi korraldaja ehk omavalitsus. Kui omavalitsused seaksid selged, üheselt mõistetavad tingimused jäätmeveokonkurssidele, poleks firmadel põhjust vägikaigast vedada. Ent viis, kuidas vallad-linnad praegu vedajat valivad, vaid soodustab vaidluste teket.

Näiteks mõjutab valikut 0-hinnaga biojäätmete veo pakkumine. See tähendab ühe teenuse subsideerimist teise arvel, mis on lubamatu. Seega teevad omavalitsused tühja tööd, prügivedajad raiskavad enda ja kohtute aega ning mõlemad võtavad selle raha maksumaksja taskust.

Omavalitsustele võib ju keskkonnaministeerium ette kirjutada konkursside korraldamise tüüptingimused, tüüplepingud, tüüpkavad… aga prügimajandus on üks asi, mis näitab, et omavalitsused on liiga väikesed, et tulla toime kõige igapäevasemate asjadega. Eakate elanike teenindamine on ka kohe näitena võtta. Need valupunktid juba kisendavad haldusreformi järele. See tuleb ära teha.

Autor: ÄP