Eesti ettevõtja partnerite usaldusest ilma

Sama probleemi ees on ka Läti ja Leedu firmad.

Suurem osa Eesti firmadest on selle murega kokku puutunud - täiesti tavapäraseks on saanud, et ettemaksu küsitakse kuni 70%, kaupade ja teenuste puhul koguni 100% ning see tendents on ettevõtjate kinnitusel süvenemas. Seda ka siis, kui suhted tarnijaga on olnud pikka aega igati korrektsed.

Karjuv vajadus käibelaenude järele, et oma firmat toimimas hoida, viib ettevõtjad pankade uste taha, kes tihti ka täiesti puhta renomeega edukad ettevõtted tühjade kätega tagasi saadavad.

"Ei antagi laenu! Isegi kui pakume lisagarantiisid. Ka KredExi garantii ei ole piisav, sest nemad garanteerivad kuni 75%, aga 25% võib ikka olla panga jaoks liiga suur risk," märkis ühe ettevõtte juht.

Äripäev uuris koos Eesti Tööandjate Keskliiduga probleemi tõsidust. Neljateistkümne tööstusharuliidu esindaja vastused küsimustele ei jätnud mingit kahtlust. Tulemustega on tutvunud ka rahandusminister Ivari Padar ja majandusminister Juhan Parts ning ministrid otsivad teemale lahendust.

Ühe peamise murena tuuakse välja see, et pangad ei kindlusta enam arveid, kindlustusfirmad aga karmistavad omakorda tingimusi. On ette tulnud ka juhtumeid, kus suured Euroopa kindlustusfirmad jätavad valimatult kõik oma portfellis olevad Balti ettevõtted kindlustusest ilma, nagu on seda teinud näiteks kindlustusgigandid Atradius ning Hermes. Põhjuseks kogu regiooni negatiivne reiting. "Tarnijate pangad ja kindlustajad on paigutanud Eesti koos Läti ja Leeduga suure riskikoefitsiendiga alasse ega luba enam meid finantseerida," laiutas käsi transiidiekspert Raivo Vare.

Kui hästi läheb, leitakse mõni teine kindlustusfirma või saadakse pikaajaliste partneritega siiski kokkuleppele ja nad võtavad riskid enda kanda.

Premia Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Kuldar Leis tunnistas, et on tarnijate ettemaksu küsimisega kokku puutunud küll. "See kõik on söönud mõlema poole aega ja närve," kommenteeris Leis. Samas lisas ta, et neil on veel vedanud: "Meil on tegemist olnud pikaajaliste partneritega, kellele on alati makstud korrektselt. Neil pole võimalik katkestada meiega koostööd, sest Balti turul tahavad nad olla ja meie oleme ainuke partner, kes siin nende kaupa müüb."

Leisi sõnul ei ole see ainult Eesti mure, vaid kõigi Balti riikide. Tema arvates on see seotud nii Eesti välisreitingu kui ka pankade likviidsusraskustega. Probleeme on Hollandi, Saksamaa, Taani, Soomega - kõigi Euroopa Liidu maadega.

Vaevalise kadalipu käivad ettevõtted läbi, et saada pangalt lühiajalisi laene, sest panganduses on sel ja ilmselt ka mitmel järgmisel hooajal moes rafineeritud konservatiivsus. Seda nii seadmete liisimisel, lühiajaliste laenude, käibekrediidi pikendamise, faktooringute ja tarnegarantiide saamise puhul.

Näiteks jäi üks ettevõte oma suureks üllatuseks hiljuti ilma 2 miljoni krooni suurusest laenust, mida küsiti neljaks kuuks. Ettevõtte juhi kinnitusel pole nad varem sarnase laenu puhul takistustega kokku puutunud.

Praeguses keerulises olukorras on mõistetav, et ettevõtte majanduslikku seisundit analüüsivad ka pangad laenu andes senisest põhjalikumalt. Kuid paljud ettevõtjad on veendunud, et pangad ajavad laenu küsimisel tehtavate kestvate analüüsidega siiski juuksekarva lõhki ja kasutavad teadlikult venitamistaktikat.

"Reaalselt pangad ikka raha ei taha anda, tuues ettekäändeks näiteks esitatud äriplaanide ebareaalsuse. Ilmselt lihtsalt raha ei ole," arvas üks uuringus osalenuist.

Laenu saamise probleemidega kokku puutunud ASi Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul võiksid pangad seni puhta renomeega edukate ettevõtete suhtes kindlasti paindlikumad olla.

"Pangandus on majanduse vereringe ja see kehv olukord on tekitanud situatsiooni, kus täiesti normaalsed ettevõtted kannatavad krediidinappuse käes," nentis Roosaar.

Leis lisas, et pankade konservatiivsus mõjutab tööstuse ja kogu riigi niigi kehva käekäiku vaid halvemuse suunas. "Sellest tekib omakorda järgmine probleemidering: kui ühed ei saa pangast laenu juurde, siis nad jäävad teistele võlgu. See on suletud ring - kõik on kõigile võlgu," maalis Leis üsna trööstitu pildi ettevõtluse ja majanduse tulevikustsenaariumist.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul tuleks suurenenud huvi tõttu KredExi abi vastu tõsta krediidiliimiti praegusest 800 miljonist kroonist kõrgemale.

"Lühiajalised laenud ja arvelduskrediidid ehk käibelaenude osakaal on kõvasti kasvanud. Kui aasta tagasi oli see umbes 19 protsenti, siis nüüd juba üle 30 protsendi meie käendusportfellist," märkis Treier.

Igal aastal annab KredEx pangalaenu saamiseks lisatagatise umbes 300 ettevõttele. Nüüd, kui klassikalise tagatisartikli kinnisvara hinnad on drastiliselt kukkunud, vajab aina enam firmasid lisatagatist, mille pakkumine ongi KredExi pärusmaa. Tõsi - nagu uuringustki selgus, ei pea pangad iga kord ka KredExi 75protsendilist garantiid piisavaks, mistõttu on ettevõtjate ridadest kostunud hääli, et see võiks teatud projektide puhul ka 100 protsenti olla.

Treieri sõnul reguleerivad seda aga Euroopa Liidu nõuded, mille rusikareegel on, et üle 80protsendilist garantiid üldjuhul ei anta, erandite jaoks tuleb aga eraldi luba saada Brüsselist.

"Mis selle asja mõte laiemalt on - kui KredEx annaks näiteks 100 protsenti garantiid, siis tähendab see, et ettevõtjal endal ei olekski vastutust. See viiks olukorrani, kus ettevõtjal oleks väga lihtne lasta ebaõnnestunud projektist KredExi kaudu õhk välja ja seda halvas mõttes ära kasutada," selgitas Treier, rõhutades, et esimene risk peab ikkagi jääma ettevõtja kanda.

KredExi osakaal laenude garanteerimisel püsib 50 protsendi juures, mille ühe põhjusena nimetas Treier kaasnevaid lisakulutusi. "Sarnaselt kindlustusega võtame teatud tasu, mis on keskmiselt 2 protsenti garantiisummast aastas. Mis tähendab seda, et ega ettevõtjalgi ole huvi seda võimalust ülemäära palju kasutada," nentis Treier.

Eesti pangaliidu esimees Aivar Rehe tõdes, et eelmisel aastal andis finantsolukorra pingestumine pankades rohkem tunda kui ettevõtluses.

Rehe sõnul ei tohiks lühiajaliste laenude saamisel pikaajalise ja hea kliendisuhte puhul märkimisväärseid tagasilööke siiski tulla. Küll aga tuleks kasuks, kui ettevõtete finantsjuhid oma taotlused senisest paremini läbi mõtleksid. "Pankurite sõnum on, ettevõtja valmistaks rohkem ette ja esitaks oma äritehingut suurema põhjalikkusega, räägiks rohkem taustast, mis on millega seotud," jagas Rehe soovitusi. Samuti näeks ta hea meelega, et rahajuhtimise tasakaalukamaks vedamiseks võetaks senisest enam kasutusele faktooringuid ja garantiisid ehk bilansiväliseid tooteid.

Äripäevale on vihjatud, et pangad annavad lahtisema käega raha neile ettevõtetele, kelle tegevus on seotud eluks vajalike esmavajaduste katmisega - energeetika, toiduainetööstus, prügimajandus. Aga pehmemaid väärtusi pakkuvad firmad võivad oma abipalved eos ära unustada. Ka kinnisvaraarendajad on halvas seisus. "Ettevõtlusele, millel on tootmistegevus ja ekspordiväljund, ei tahaks küll tuua mingeid erisusi või kitsendusi," ütles Rehe.

Samuti tuletas ta ettevõtjatele meelde, et panganduses on olemas selline asi nagu konkurents. "Kui kodupangas on tagasilööke, siis ettevõte peab ju sellest hoolimata saama oma probleemid lahendatud ning tuleb varasemast enam otsida lahendusi konkurentpankadelt," märkis Rehe ning kutsus selliste sammude peale viltu vaatavaid kodupankasid üles vaatama asja ettevõtja silmadega.

Ettevõtete küsitluse tulemused näitavad, et eelmisel aastal pankade vahel alguse saanud usaldamatus on jõudnud ka reaalmajandusse.

Ühest küljest hindavad pangad ja kindlustusfirmad klientide maksekäitumisega kaasnevaid riske kõrgemaks kui eelnevatel aastatel ja tihtipeale keelduvad kindlustamast ettevõtete arveid tarnijate ees. See ongi viinud välistarnijate ettemaksunõueteni, mis sõltuvalt ettevõttest ulatuvad 30-100%ni. Teisalt ei usalda ka Eesti tarnijad oma partnereid ja nõuavad neilt samuti ettemaksu.

Laiemalt näitab rahvusvaheliste pankade ja kindlustusettevõtete tegevus, et puudub usaldus Eesti majanduse vastu. Riiklikul tasemel tuleks teha kõik endast olenev, et see usaldus taastada.