Kuluka küttega ei lähe müügiks

"Ostja pole siiani kommunaalkulusid otsustamisel eriti tähtsaks pidanud, aga nüüd küsib nii korteri kui ka maja ostja pärast hinna teadasaamist küttekulude kohta," rääkis 1Partner Kinnisvara investeeringute juht Üllar Hinno. Vananenud küttesüsteemiga maja või ridaelamu puhul arvutab enamik ostjaid väljavahetamisele tehtavad kulutused müügihinnast maha.

Hinno sõnul on kortermajade puhul olukord veegi keerulisem, kuna majade kütmine on lahendatud enamjaolt kaugküttega ja korteriomanikel pole eriti võimalusi küttekulusid kokku hoida. "Vana paneelmaja puhul on tavaline, et ainuüksi kütte eest makstakse 2000-3000 krooni kuus," tõi ta näiteks.

Uus Maa Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juht Monika Kuntsel on kindel, et odavaim ja lihtsaim on elamut kütta elektriga. "Soodne lahendus on ka ahju või küttekamina ehitamine, võrreldes keeruka ja kallima autonoomse keskküttesüsteemi paigaldamisega," märkis ta. Kuntseli sõnul on elamu kütmiseks mugavaim autonoomne küttesüsteem.

Kui korteri laenumakse on juba sama suur kui kommunaalkulud, siis teravneb küsimus, et kuidas küttearve väiksemaks saada. Hinno arvates võib üheks lahenduseks olla väikese grupi kortermajade ühinemine, et ehitada oma autonoomse katlamaja, mis töötab kaugküttel, alternatiivküttel ja siis tahkel küttel.

Kuna kütuste hinnad on viimastel aastatel oluliselt tõusnud, on muutunud ka majaostjate eelistused küttesüsteemide suhtes. Kuntsel toob välja, et kui veel mõni aasta tagasi peeti ekspluatatsioonikulusid arvestades elektrikütet kõige kallimaks ja maakütet odavaimaks, siis nüüd võib öelda, et väiksema ja optimaalse pinnaga ning kvaliteetselt ehitatud ja korralikult soojustatud elamute puhul ei ole see nii. Ta nendib, et ehkki küttesüsteemide maksumus võib erineda mitu korda, ei kajastu see veel elamu müügihinnas.

Küttesüsteemidega tegeleva Teploimpordi juhataja Elvar Alasi rääkis, et küttesüsteemide ehituse maksumus on mullusega võrreldes langenud10-15 protsenti. "Enimsoovitud kütteliigid on soojuspumbad, viimasel ajal eriti õhk-vesi-tüüpi soojuspumbad, mis lisatakse olemasolevatesse küttesüsteemidesse, ja pelletiküte," märkis ta. Alasi sõnul võib täheldada trendi, et senised õlikütte kasutajad lähevad üle graanulküttele, samuti on märgata tendentsi, et puiduküttekatlad viiakse üle pelletiküttele.

"Ilmselt juba lähiajal näeme arendajaid, kes hakkavad pakkuma ehitus- ja soojustehniliselt paremini lahendatud hooneid, mille kommunaalarved on mitu korda praegusest soodsamad," pakkus Hinno, kes peab tulevikutrendiks kombineeritud lahendusi, kuhu kuuluksid maa- või õhksoojuspump, õli- või puit- vms katel ja ahi ning kamin.