Ärge rääkige lastele kriisist

The Economist avaldas California ja Stanfordi ülikoolide teadlaste uurimuse, mis näitab uut valgust investorite käitumise mudelite paikapidavusele.

Nimelt standardsete mudelite kohaselt arvestavad investorid investeerimisotsuste tegemisel kogu kättesaadava informatsiooniga. See tähendab, et kõigil on täpselt samasugune info ja sellest lähtuvalt sarnased järeldused.

Siiski näitab uus uuring, et tegelikkuses on investorite otsused seotud enda isikliku majandusliku kogemusega. Teooria idee on "depressioonibeebide" generatsiooni teistsugune suhtumine aktsiaturgudesse - need, kes kasvasid üles Suure depressiooni ajal ja nägid aktsiate siiani rekordiliseks jäänud prantsatusi, olid investeerimise suhtes erakordselt riskitundlikud terve oma elu jooksul.

Pikaajalisi andmeid analüüsides jõudsid teadlased järeldusele, et erinevatel aegadel sündinud inimesed teevad väga erinevaid finantsotsuseid, mis ei ole tingitud vanuse kasvamisega seotud riskitundlikkuse või majanduskeskkonnaga. Otsused on erinevad isegi siis, kui majanduskeskkond on sarnane. Need, kes olid kogenud aktsiaturgude langust, investeerisid aktsiatesse väiksema osa varast kui need, kelle kogemustepagas sisaldas tõusvaid turge. Kusjuures kogemus saabus valdavalt lapseeas ning juurutas hoiaku.

Kas see järeldus võiks aidata prognoosida tulevaste aastakümnete investeerimisaktiivsust ning sellega kaasnevat turgude liikumist?

Kui Suure depressiooni aegsete inimeste lapsedki (üks uuringu autoritest) on veidi kartlikud, siis kas praegused lapseealised hakkavad tulevikus oma raha hoopis teisiti paigutama kui praegused täiskasvanud?

Kas turule tulevad lukustatavad madratsid ja kodused seifid, mis ei sõltu pankade käekäigust või aktsiaturgude liikumisest? Olgem siis ettevaatlikud oma lastele praegusest kriisist rääkides.

Tallinn. Börsi võiks iseloomustada kui palju kära, vähe villa. Suurte liikumiste taga oli üsna vähe käivet. Suurima käibe au võttis Eesti Telekom 8,7 miljoni krooniga.