Barack Obama: Ameerika uus lootus

Olude poolest meenutab tänane päev siiski pigem hilisema USA presidendi - Franklin Delano Roosevelti ametisse asumist keset 1930. aastate pangakrahhi ja suurt depressiooni. Kuulsamaid tsitaate tema kõnest on, et "meil ei tule hirmu tunda muu kui hirmu enda ees". Sarnast inspiratsiooni ja lootuskiirt ootavad ameeriklased täna ka oma esimeselt mustanahaliselt presidendilt Barack Obamalt.

"Obama peab olema nagu Roosevelt, süstides lootust ja kindlust, et kõik läheb hästi," ütles New Yorgi ülikooli emeriitprofessor Alan Chartock.

Pärandiks saab Obama eelkäijalt George W. Bushilt kaks käimasolevat sõda ning viimase 80 aasta rängima finants- ja majanduskriisi, mis tõi läinud aastal ainuüksi USAs kaasa üle 2,5 miljoni töökoha kadumise. Alanud aastal riskib maailma suurima majandusruumi SKP kahaneda 1,5 protsenti.

"Kurssi muuta ei ole veel hilja - kuid ainult juhul, kui me teeme seda kohe ja otsustavalt," usub Obama.

Kuhu uus president tüürib, on laias laastus teada - kahe aasta jooksul tahab Obama majandust ergutada 825 miljardi dollariga, mis vastab 3 protsendile riigi SKPst. Paketist 275 miljardit dollarit moodustavad maksukärped ning 550 miljardit avaliku sektori investeerimisprojektid.

Tegemist on ühe suurema riikliku abipaketiga USA ajaloos, mis koostajate sõnul aitaks päästa või juurde luua 3-4 miljonit töökohta.

Kas see tulemust annab, ei tea keegi. Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph. E. Stiglitz leiab, et maksukärbetest poleks praegu kasu, kuna võlgades ameeriklased ei kiirustaks lisaraha ära kulutama. Kui aga investeerida see raha infrastruktuuri, haridusse ja tehnoloogiasse, loodaks alus tulevasele kasvule.

Kava kriitikute sõnul takistab riik eraettevõtetel uute "päris" töökohtade loomist. Niisamuti on küsitav suurtest võlgadest alanud kriisi arstimine veelgi suuremate võlgadega - USA eelarvedefitsiidi kasvu prognoositakse tänavu 1,2 triljonile dollarile, mis on üle 8 protsendi SKPst.

USA pangandussüsteemi hädad on samuti osutunud arvatust suuremaks. Esimesed 350 miljardit dollarit mullu finantssüsteemi stabiliseerimiseks eraldatud 700 miljardist dollarist on ära hoidnud pankade kokkuvarisemise, kuid laenukraanid on endiselt kinni. Pankade bilanssi koormavad halvad laenud, kus kriisi valla päästnud kinnisvaralaenudele lisaks on kuhjumas probleemsed krediitkaardivõlad, autolaenud jms.

Obama meeskonna plaan on pankade bilansid probleemsetest varadest puhastada, et laenuturud uuesti toimima saada.

Kaalumisel on halbade laenude jaoks eraldi panga loomine või riigi garantii. Raha selleks saadakse ülejäänud 350 miljardist dollarist, mille kasutamiseks USA Kongress läinud nädalal rohelise tule andis.

Pikemas perspektiivis seisab Obama valitsusel ees sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi reform, kus senise kursi jätkudes terendavad hiigeldefitsiidid. Seni pole ameeriklastel nii valusateks reformideks piisavalt "kriisitunnet" jätkunud. Investeerimisguru Warren Buffett usub, et Obama "on just see õige vägede ülemjuhataja", kes suudab "ameeriklastele selgeks teha, mida on vaja teha - et imesid ei tule, et kõik võtab aega," ütles Buffett telekanalile Dateline NBC antud intervjuus.

"Vaid mõned üksikud inimpõlved on silmitsi nii tõsiste väljakutsetega kui meie täna," ütles Obama pühapäeval Lincolni memoriaali juures kõnet pidades.

"Hoolimata eelolevate ülesannete raskusest seisan ma täna siin täis lootust, et Ameerika peab vastu, väljub võidukalt, et meie iseseisvusele alusepanijate unistused elavad edasi meie ajas," ütles ta.

USA-l on olnud vähe presidente, kes oleksid ameeriklastele nii ehedalt muutusi ja lootust kehastanud kui täna Obama. Selles mõttes on ta õige president õigel ajal.