Hoiuseintresside tõus on keeranud langustrendiks

Artikkel

- Uudised
- Hannes Sarv
- 19. jaanuar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiuseintresside tõus on keeranud langustrendiks
Ainsana on kroonihoiuste intressimäära oluliselt alandanud Swedbank, viies reedel oma kampaania lõppedes pakkumise 6,15% pealt aastas 4,9%-le. Sampo seevastu alustas eile kampaaniaga, mille käigus makstakse eraisikule, kes pooleks aastaks panka raha hoiule toob, hinnakirjast 1% kõrgemat intressi.
Tähtajaliste hoiuste intressid alustasid hoogsat tõusu oktoobris. Aasta alguses hakkasid kommertspankade hoiuseintressid aga alla tulema ja on praeguseks langenud pea poole võrra. Üheks põhjuseks Euroopa ja USA keskpankade otsused: USA föderaalreserv seadis intressimääraks detsembri keskpaigas 0-0,25%, Euroopa Keskpank kärpis baasintressi neljapäeval täiendavalt 2,5% pealt 2%-le.
Kuigi pankadevahelisel laenuturul pole raha kättesaadavus oluliselt paranenud, on seis kolme kuu taguse ajaga võrreldes parem. "Siis oli n-ö usaldamatuse tipphetk. Sisuliselt olid pangad nõus hoidma raha oma keskpangas väga madala intressiga, selle asemel, et seda teistele laenata," kinnitas Swedbanki treasury juht Meelis Paakspuu.
Sampo Panga finantsdirektori Ivar Pae sõnul tekkis finantskriisis pankadevahelise rahaturul usaldamatus, mistõttu rahaturu intressimäärad hakkasid oluliselt erinema keskpankade omadest.
"Viimasel ajal on siiski pankadevahelisel rahaturul usaldus hakanud taastuma, mistõttu rahaturu intressimäärad järgivad lähemalt juhtintressimäärasid," kommenteeris ta.
Oktoobrist on enam kui poole võrra kukkunud Euribor. Pae sõnul mõjutaks Euribori langus ka hoiustele makstavat intressi.
Eelmise nädala keskpaigas valitses euro- ja dollarihoiuste puhul Swedbanki ja teiste suuremate Eesti pankade pakutava tootluse vahel suur erinevus. Neljapäeval andis Swedbank aastase eurohoiuse eest minimaalselt 4,98%. SEB ja Sampo pakkumised jäid sellele üle pooleteise korra alla - 2,8% SEB-l ja 2,85% Sampol. Kõrgem intress märgib hoiustajale kõrgemat riski ja võib viidata likviidsusraskustele.
Reedel korrigeeris Swedbank pakkumisi allapoole. Ka üldist hoiuseintresside tõusu oktoobris vedas just Swedbank. Paakspuu sõnul löödi intressid lukku 1. novembrist. "Kuigi meie enda võimalused raha paigutamise osas läksid oluliselt odavamaks ja hoolimata sellest, et meie laenud teenisid oluliselt vähem, hoidsime kampaania pärast oma tähtajaliste hoiuste intressi üleval," ütles Paakspuu.
"Intressitase on langenud tulenevalt hiljutisest keskpankade koordineeritud intressilangetamisest. SEB prognoosib, et Euroopa Keskpank langetab aprilliks baasintressi 0,5%ni, nagu seda on juba teinud FED (USA föderaalreserv)," kommenteeris tähtajaliste hoiuste intressilangust Silver Vohu SEBst.
Kroonihoiuselt pakutav tootlus on endiselt kõrgel.
Eile tõi Sampo siiski ka kroonihoiuse pakkumise mõnevärra allapoole - 6,7%-lt 6,45-le. Samuti langetas Sampo eile täiendavalt euro- ja dollarihoiuse intresse.
Ehkki Euroopa ja USA keskpangad soovivad intresse langetades majandusele elu sisse puhuda, pole rahaturud päriselt kosunud.
Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke tõdes, et olukord on sarnaselt halb püsinud viimased kolm kuud. "Kas olud võlaturgudel on paranenud, nagu see oli enne kriisi, ilma regulaatorite sekkumiseta, siis siin on vastus kahjuks ei," nentis ta.
Ka Sampo finantsdirektor Ivar Pae tõdes, et kuigi on näha paranemise märke, pole pankade omavahelised krediidimarginaalid veel alla tulnud. "Hoolimata sellest, et baasintressid kukuvad, pole raha hind alanenud," ütles ta.
Hetkel kuum