Iirlaste uus ostuparadiis on Belfast

Üks oluline vahe on siiski veel - Iirimaa on euroala riik. Pangandus- ja majanduskriisis on see ära hoidnud valuutakriisi, kuid tähendab konkurentsivõime käest lasknud riigile väga valusat kohanemist.

Iirimaa rahandusminister siunab aga hoopis britte, et need on lasknud naelal järsult odavneda ja pannud Iirimaa "tohutu pressi alla". Ekspordivõime on halvatud ja kohalikel kaupmeestel ei jää muud, kui võimetult pealt vaadata, kuidas iirlased piiri taha ostutuurile tulvavad.

Juba on kõlanud see, mida-ei-tohi-nimetada - esimesed üleskutsed, et Iirimaa ahistava eurosärgi seljast heidaks.

Iirimaa kadestatud ja imetletud kiirest tõusust, millega ELi vaesest perifeeriast sai Euroopa Liidu jõukaim riik Luksemburgi järel, on üleilmses finants- ja majanduskriisis saanud järsk langus.

Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi kahaneb Iirimaa majandus tänavu Euroopa Liidus Läti järel kiireimas tempos, tööpuudus noolib 10% piiri ning eelarvedefitsiit on euroalal lubatud 3% asemel tuleval aastal juba 13%.

Asjad pöörasid veelgi halvemaks, kui Iiri valitsusel ei jäänud muud üle, kui suuruselt kolmas pank Anglo Irish Bank läinud nädalal riigistada. Buumi ajal üks edukamaid Iiri panku on andnud pea veerandi laenudest kriisis kinnisvarasektorisse, kus elu on täiesti välja surnud.

Teiste pankade riigistamist püüab valitsus ära hoida, ehkki kõigile on antud riigi garantii - kokku on Iirimaa pankade varad kaks korda suuremad SKPst. Kui see kõik valitsuse bilanssi tõsta, muutub küsitavaks riigi maksevõime.

Juba kärpis reitinguagentuur S&P Iirimaa tippreitingu AAA väljavaate stabiilselt negatiivseks, tuues põhjuseks avaliku sektori rahandusliku seisu halvenemise.

"S&P otsus väljendab reitingu langetamise tõenäosust, kui valitsuse meetmed eelarvevahenditega panku rekapitaliseerida ja majandust ergutada ei too kaasa konkurentsivõime paranemist, suuremat mitmekesisust, uusi kasvuväljavaateid, jättes vaid võlakoorma, millega toimetulek on veelgi raskem," kommenteeris S&P analüütik Trevor Cullinan.

Madalam reiting tähendab kallimat laenuraha. Vahe Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluse ning Iirimaa valitsuse võlakirjade tootluse vahel ongi juba kärisenud 217 punktile. Euroala riikidest on suurem usaldamatus vaid Kreeka vastu. Spekulatsioonid võimalikust pöördumisest IMFi poole on ägedalt tagasi lükatud.

90ndatel oli Iirimaa majanduskasvu vedur eksport ning järele võeti Euroopa arenenumatele riikidele. Viimased aastad on hoogu lisanud odavast laenurahast õhutatud kinnisvarabuum ja tarbimine. Iirlaste võlakoorem on praegu kaks korda üle euroala keskmise. Valitsuse maksutuludes kasvasid varamaksud 6,9 protsendilt 15,7 protsendile. Aastast 2000 on hõive avalikus sektoris kasvanud 40%.

Eufooria varjus jäid märkamata strukturaalsed probleemid, mis kriis jälle kätte näitab. Eelkõige ülikiire palgatõus - Saksamaaga võrreldes on Iirimaa konkurentsivõime 2000. aastast kahanenud 20 protsendipunkti võrra.

"Palgakulud on 4-5 aastaga kahekordistunud, mis tähendab, et oleme minetanud oma ajaloolise konkurentsieelise ning selle taastamine on pikk ja piinarikas protsess," ütles Iirimaa tööandjate liidu ökonomist Fergal O'Brien ühes intervjuus.

Jaanuaris teatas riigi suurim eksportija ja suuremaid tööandjaid USA arvutihiid Dell, et koondab Iirimaal 1900 töötajat ja viib tootmise üle Poola, kus palgad on madalamad. Kardetakse, et ka teised tehnoloogiafirmad võivad Iirimaal koomale tõmmata.

Samuti kannatab Iirimaa euro tugevusest, kuna riigi peamiste ekspordipartnerite USA ja Suurbritannia valuutad on järsult odavnenud. Lõviosa riigi toodangust läheb aga eksporti.

Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan kaebleb, et Briti naela devalveerumine põhjustab Iirimaale suuri raskusi, iirlased võiksid aga sisseoste tehes rohkem "isamaalisust" ilmutada.

Ajaleht Daily Telegraph tsiteeris Iirimaa väidetavalt tuntud majanduseksperti David McWilliamsit, kes kutsus üles eurost lahti ütlema, kui teised euroala riigid Iirimaale appi ei tule. "Me peame minema ja ütlema Euroopale, et meil on tõsine probleem. Ütlema, et me kas jätame oma kohustused täitmata või lahkume Euroopast," ütles ta.

Iirlased seda ei toeta, kuid pole kahtlust, et kui kriis süveneb, kuuleb taolisi üleskutseid järjest rohkem.

Iiri valitsusel pole palju valikuid. Kui devalveerida ei saa, peavad konkurentsivõime taastumiseks alanema palgad ja varade väärtus.

Pikemas perspektiivis tuleb eelarve tasakaalu saamiseks üle vaadata ka maksupoliitika, kus seni on investoreid riiki meelitanud 12,5% ettevõtte tulumaks.

Iiri ehitusala püüab läbi suruda 10% palgakärbet. Järsult tuleb kokku tõmmata ka avaliku sektori palgakulusid - ca 20% tööealisest elanikkonnast saab palka riigilt, kus palgatase on kõrge. Nii tahabki valitsus ära jätta sügisel kokku lepitud 6% palgatõusu, kuid ekspertide sõnul peaks avaliku sektori palku kärpima veel vähemalt 10%. Riigiteenistujate ametiühingud ähvardavad streigiga ja väidavad vastu, et vastustust tuleb kanda valitsusel, kes buumi ajal makse kärpis ja kinnisvarainvesteeringuteks soodustusi andis.

Kriis nõuab ebapopulaarseid otsuseid, kuid kokku on kuivanud ka poliitiline kapital. Viimaste küsitluste järgi on toetus peaminister Brian Coweni valitsusele järsult langenud ja kõigest 27%.

Iirimaa ei ole midagi erilist - sarnaseid "majandusimesid" on Euroopas ja mujal maailmas varemgi nähtud - olgu see 50ndate aastate Saksamaa või 80ndate aastate Soome.

Igasugune majandus areneb tõusude ja mõõnadega ja valeinvesteeringuid on tehtud igal pool. Iirimaa "ime" on paljus üles puhutud.

Mida on Eesti endale Iirimaa puhul eeskujuks seadnud? Kes mida - mõni pikka kõrget majanduskasvu, mõni Euroopa tagahoovist kiirelt liidriks tõusmist, mõni iirlaste oskust EList raha välja pressida, oskust väliskapitali meelitada, iirlaste õppimishimu.

Iiri probleemid ei tähenda, et Eesti peab nüüd oma eduetaloni ümber hindama. Eesti rahvas peab lihtsalt aru saama, et laenumajandusega kaugele ei jõua ning et väikeriik ei saa oma edu rajada tarbimise stimuleerimisele.