Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksehäirega ärisid kaks korda rohkem
Ehituses kasvas maksehäiretega ettevõtete arv aastaga 132%, järgnes veondus- ja laondus 118 protsendiga. Kõige vähem on partneritele võlgu olevate firmade arv kasvanud veevarustus- ja põllumajandussektoris - vastavalt 50% ja 77%.
Ehitusfirma Skanska EMV juht Olle Horm kinnitas, et ehitussektori võlad pole üllatus. "Iseenesest loogiline, kuna raha liigub ringi oluliselt aeglasemalt ja tasumisega venitavad või üritavad venitada palju tellijad. Ning ringiga jõuab see kogu ehituse tegevusalale," märkis ta.
Horm ei täpsustanud, kas raskustes on rohkem väikesed või suurettevõtted. "Aga selge on see, et enamikul on raske. Ja kuna kõik on aru saanud, et ka ehitajatel on raske, siis maandatakse ehitajate peal oluliselt rohkem oma riske kui aastaid tagasi," lisas ta.
Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on oluliselt suurenenud ettevõtete taustainfo kontrollimine. "Kui sügisel sai Krediidiinfo 10 000 päringut päevas, siis nüüd on see arv 16 000," ütles ta.
Asedirektor märkis, et maksehäiretega ettevõtteid on küll kaks korda rohkem, kuid ka maksuamet on oma nõuetes väga aktiivne. Samas on Jägeri sõnul positiivne, et madala krediidiriskiga ettevõtete arv vähenes ainult 4% võrra.
Maksehäireregistri statistika andmetel ulatus kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete - neid on 52 000 - maksehäirete summa eelmise aasta teisel poolel 1,8 miljardi ning maksuvõlgade summa 1,7 miljardi kroonini.