Indrek Teder: parteid tuleb teha sama läbipaistvaks kui äriühingud

Kahe valimiskampaania aastal kerkib tema sõnul taas küsimus, kas raha minek poliitikasse on läbipaistev, kas rahastamine on aus. "Praegu on erakondade rahastamises liiga palju kahtlusi ja ebamäärasust, et tõdeda rahastamise läbipaistvust," ütles ta reedel ajalehtede liidu meedia- ja korruptsiooniteemalisel seminaril esinedes.

Ettevõtluses on ju seaduse tasandil selgeid ausa konkurentsi reegleid aktsepteeritud, miks on see nii ilmvõimatu sätestada valimistel, küsis Teder. Nii kui annetad erakonnale, peab see nähtav olema, ei tohi olla mingeid privileege, lisas ta.

Õiskantsleri sõnul võimaldaks riigikontrolli sisuline pädevus hinnata neil ka parteidele seatud varaliste keeldude järgimist. "Kontrollorgan ei ole võluvits, mis lahendaks kõik probleemid, kaotaks automaatselt kõik kuritarvitused ja musta raha valimiskampaaniates," ütles Teder. "See, et kuritarvitusi ei saa lõpuni välja juurida, ei tähenda, et neid ei peaks püüdma maksimaalselt ja kõige tõhusamate vahenditega avastada," lisas ta.

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles samal seminaril, et korruptsioonikahtlustustest tuleb rääkida, ent mitte nõiajahi vormis. "Poliitiline korruptsioon pole ühiskonnas üksi. Kui keegi võtab raha vastu, siis keegi ju ka annab," rääkis ta.

Kui avalikkuses räägitakse korruptsioonist palju, siis kohtus on seda kuriteoliiki Kallase ütlusel raske tõestada.

Kallas märkis, et on kohti, kus järeleandmised pole lubatud. "Osalused ettevõtetes ja kinnisvara on asjad, mis peaksid olema selgelt määratletud, sest need ei kao kuhugi," sõnas ta. Samuti peab jälgima, et kõrge ametnik ei lähe pärast ametiaja lõppu kohe tööle ettevõttesse, mille kasuks ta varem otsuseid tegi.

"Eesti ühiskonnas levinud JOKK näitab, et kohus on jäänud üksinda," märkis Kallas.