Ametnik ämma selja tagant välja

Uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu toob kaks olulist muudatust: majandushuvide deklaratsioonid muutuvad täpsemaks ning ametnikud saavad loa kahel kohal töötada.

Äripäeva arvates suurendavad seadusemuudatused läbipaistvust. Oleme seda meelt, et asjade igaks juhuks keelamisest on tõhusam nende avalikuks tegemine.

Sisuliselt saavad ametnikud nüüd tulla ämma selja tagant välja ning oma vara ja tegevused taas enda nimele kirjutada. Sellega peaks vähenema JOKK-suhtumine, mille kohaselt juriidiline korrektsus on sisulisest tähtsam.

Seni võis ametnik töötada teisel töökohal vaid erandkorras. Nüüd on olukord vastupidine: vaid erandkorras võib tal keelata seda teha. Keelamine ajab inimesed kõverteid otsima, näiteks peitma osalust ja tegevust äriühingutes.

Justiitsministeerium on toonud välja, et praegu pannakse formaalselt juhatuse liikmeks abikaasa või ämm, tegelikult aga juhitakse ikka ise edasi. Nüüd võib ämm rahulikult moosi sisse teha ja lapselapsi hoida ega pea enam äriühingu juhatuses arusaamatutele paberitele allkirju panema.

Sama käib ka majandushuvide deklaratsiooni kohta. Seni olid 30 000 ametniku esitatud deklaratsioonid täis infopuru, mis on avalikest registritest hea tuhnimise peale nagunii leitav. Mida sealt aga ei leidnud, oli riigiteenistujate tegelikud varalised suhted.

Nii elasid mitmed deklaratsiooni andmeil üsna tagasihoidlikku elu, tegelikult aga tulid abikaasad, ämmad või tuttavad ettevõtjad siingi appi. Nüüd peab isik deklareerima ka hoone, sõiduki või mõne muu vara, mida ta kasutab üle nelja kuu aastas, isegi kui see temale ei kuulu.

Nii näiteks oleks deklaratsioonist olnud avalikkusele abi endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo tegeliku varandusliku seisu hindamisel. Sõitis ju Rahvaliidu poliitik Oliver Kruuda autoga ning elas Tullio Liblikule kuuluvas korteris. Hea on seegi, et andmed lähevad nüüd avalikku elektroonilisse registrisse, mida kõik näevad.

Võib küsida, kas eelnõu ei muutu korruptsiooni suhtes leebemaks. Majanduslike huvide deklaratsiooni nõutakse nüüd vaid 3000 inimeselt ehk varasest kümme korda vähem.

Tundub aga mõistlik, et tähelepanu all on vaid rahalise otsustusõigusega ametnikud - pealegi saab deklarantide arvu alati laiendada. Paljude ametnike puhul ei ole huvide deklareerimine väärt sellele kulutatud aega.

Mida võiks kritiseerida, on see, et deklaratsioone esitatakse kord aastas. Võiks ju deklareerijatelt nõuda muudatuste tegemist reaalajas, nii nagu saab jälgida ka börsiaktsiate müüke ja ostusid - kuid nii, et muudatused oleksid ajas jälgitavad ja talletuks ka "vanad" variandid.

Autor: ÄP