Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus: Kas Eesti peaks kaitsekulutusi vähendama?
Jüri Mõis, endine hansapankur
Eestit seovad kaitsekulutuste osas NATOga kindlad lepingud ja need kohustused liikmeks olemise eest pole nii lihtsalt käsitletavad. Kuigi tänapäeval tagab Eesti julgeolekut eelkõige osav välispoliitika, mitte aga tankid ja relvad, ei saa liikmekohustusi täitmata jätta. Kaitsekulutuste arvel kokkuhoidmine on NATOga läbirääkimise temaatika. Ühe kulu on teise tulu. Igal juhul mina kaitsekulutuslikke kärpeid nii lihtsalt ei käsitleks.
Rein Loik, Tallinna Lennujaama juhatuse esimees
Kaitsekulutused ei tohiks olla need, mis on ainukesena pühad ja millest ei tohiks mingil juhul kärpeid teha. Praegu on selge see, et kaitsekulutuste kärped on vajalikud. Riik peaks arvestama praeguse majandusolukorraga ja mõned planeeritud kaitsekulutused ja investeeringud edasi lükkama. Kärpeid ei tohiks teha palgasõdurite arvel, pigem peaks edasi lükkama tehnika ja varustuse soetamise.
Kuna ma ei ole spetsialist kaitse osas, ei oska täpselt öelda, milliseid konkreetseid kulutusi annab kärpida ja kui suures mahus. Mina igal juhul toetan kaitsekulutuste kärbete tegemist.