Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF: majanduskasv 60 aasta madalaim
Eile avaldatud maailmamajanduse ülevaates kärpis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) globaalse majanduskasvu väljavaate tänavu kõigest poolele protsendile.
"Toibumine pole võimalik enne, kui finantssektor jälle oma funktsioone täitma hakkab ning hangunud laenuturud lahti sulavad," kirjutas IMF.
Majandusprognoosiga koos avaldatud finantsturgude stabiilsuse raport näitas, et probleemsetest varadest on pangad praeguseks korstnasse kirjutanud heal juhul vaid pooled. Kokku võivad USA probleemsete laenudega seotud kahjumid kasvada 2,2 triljonile dollarile mullu oktoobris prognoositud 1,4 triljoni asemel.
Nii vajavad pangad uusi suuri rahasüste ning selguse loomist kahjumite suuruse üle, et usaldus taastuks ja turud saaks toimima hakata. Üksi selleks, et pankade kapitalibaas edasi ei nõrgeneks, on vaja uut raha vähemalt 500 miljardit dollarit, hindab IMF.
Samuti peavad maailma riigid jätkama nõudluse ergutamist - nii nagu USA uus valitsus, mis taotleb praegu Kongressi toetust 825 miljardi dollari suurusele abipaketile.
Võrreldes läinud aasta novembri prognoosiga on IMF maailmamajanduse kasvuväljavaadet kärpinud 1,7 protsendipunkti võrra. Arenenud riikide SKP kahaneb eesotsas USA SKP 1,6protsendise langusega. G7 arenenud tööstusriikidest on kõige järsem langus Suurbritannias, -2,8 protsenti.
Aastaks 2010 aitavad riikide jõupingutused laenukriisi leevendamiseks ja majanduse stimuleerimiseks kasvu tagasi 3 protsendile kergitada, prognoosib IMF, kuid möönab, et seda stsenaariumi varjutab äärmiselt suur ebakindlus.
Kannatab ka maailmakaubandus - IMF prognoosib kaubamahtude kahanemist tänavu 2,8 protsenti.
Globaalse nõudluse vähenemine on alla löönud toorme hinnad, mis tähendab aeglasemat majanduskasvu toorme ekspordist sõltuvates riikides.
Hoolimata tootmismahtude vähenemisest ja geopoliitilistest pingetest, on nafta hind läinud aasta juulikuu tipust alla tulnud enam kui 60 protsenti. IMFi baasstsenaariumi järgi on naftabarreli hind alanud aastal 50 dollarit barrelist ja tuleval aastal 60 dollarit barrelist. Riskid on pigem madalama hinna suunas.
Majandusaktiivsuse langus koos toormehindade langusega on aeglustanud inflatsiooni ning jälle on mitmes arenenud riigis kummitamas deflatsioonirisk. Arenenud riikides prognoosib IMF inflatsiooni aeglustumist vaid 0,25 protsendile, et aastaks 2010 kerkida 0,75 protsendile.