Peame ise rohkem maksma

ÄP 29. jaanuar 2009, 00:00

Mulluse aasta sai haigekassa tänu varasematel aegadel kogunenud puhvrile lõpetada kulusid vähendamata, kirjutasime teisipäeval. Sellel aastal ei ole eelarves haigutavast august enam pääsu.

Kordame oma vana ettepanekut, mis on seoses majanduslangusega taas päevakorda tõusnud: kuna haigekassa jääb paratamatult rahahätta, tuleb kiiremas korras luua soodus keskkond eraravikindlustuse kasvuks.

Tervishoidu võiks tuua raha juurde pensioni teisele sambale sarnaneva skeemiga. Osa sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast (praegu 13 protsenti brutopalgast) jääb inimesele kätte ning ta saab kasutada seda endale tervisekindlustuse ostmiseks tingimusel, et ta ise sama palju juurde paneb. Haigekassa aga vähendab enda kompenseeritavate teenuste nimekirja ja mahtu. Igaühe isikliku kindlustuse kanda võiks jätta näiteks haiguspäevade hüvitamise.

Oluline argument eraravikindlustuse kasuks - lisaks tõdemusele, et haigekassa ei suuda paratamatult vananevat elanikkonda mingil ajal teenindada - on kindlustatute eristamine nende käitumise alusel. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel oleneb inimese tervislik seisund tema eluviisist 20-30 protsendi ulatuses.

Ehk haigekassa tänavusest eelarvest sõltub 2,6 kuni 3,9 miljardit krooni sellest, kui palju tema "hoolealused" suitsetavad, joovad, autoga kihutavad või oma suusaoskusi üle hindavad. Solidaarne süsteem ei motiveeri oma ravikulusid vähendama. Oma raha on teine asi.

Eestis saame rääkida eelkõige erakindlustusest, mis solidaarsuskindlustust täiendaks. Nii väikese rahvaarvu juures on raske riske hajutada. Maailmapanga tervishoiuekspert Toomas Palu on hinnanud, et kõiki haigusriske katva alternatiivse erakindlustuse kehtima hakkamiseks on vaja vähemalt 100 000 maksujõulist kindlustusvõtjat, et üks kindlustusselts saaks oma riskid hajutatud. Sellist potentsiaali Eestis ei leidu.

Küll aga saab vähendada neid teenuseid, mille eest maksab haigekassa, ja panna suurem vastutus kindlustatule. Täpselt nagu hambaravi muutus igaühe enda mureks. See on ka kultuuri küsimus, et inimesed on harjunud eeldama, et riik peab kõiki nende tervisehädasid ravima, ükskõik miks need ka välja ei löö.

Eraldi küsimus on haiglate rahastamine. Praegu pole vahet, kas inimene läheb arsti juurde riikliku või erakindlustusega või lihtsalt tasulise patsiendina, ravivad teda ikka samad doktorid samas haiglas sama aparaadiga. Tervishoiu lahtiriigistamise järgmine samm oleks haiglate muutmine eraettevõteteks (praegu on nad sihtasutused) ja börsile viimine. Tekiks konkurents.

Tervishoiureform nõuab kümnete küsimuste analüüsimist ja mida varem me sellega tegelema hakkame, seda parem. Majanduslangus saab kord läbi, aga haigekassa rahamured jäävad ja muutuvad veel hullemaks. Juba praegu maksavad pooled kindlustatud kinni kõikide ravi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:55
Otsi:

Ava täpsem otsing