Eesti Swedbanki juht: krediidikriis on alles ees

29. jaanuar 2009, 16:23

Krediidikriis on tegelikult alles ees,
ütles Swedbanki juht Eestis Priit Perens.

"Meie pangasüsteem on sisuliselt osa Skandinaavia pangandusest, valitsusel pole vaja muretseda. Algselt meie tagasihoidlik korrektsioon kinnisvarasektoris oleks pidanud lõppema selle aasta kevadeks. See langeb kokku rahvusvahelise finantskriisiga. Kuid krediidikriis on alles ees," rääkis Perens täna Äripäeva Gaselli konverentsil.

Laenuportfellid tema sõnul tänavu ei kasva ja laenu tagatise põhjal ei anta. "Üldse antakse laenu vaid siis, kui on usaldus ja veendumus, et raha saadakse tagasi, kinnitas ta.

Perensi sõnul on maailm määramatus olukorras. "Oskame anda erinevaid tõenäosusi, kuid hetkel me ei suuda konstrueerida stsenaariume. Raha pole kadunud, vaid selle kättesaadavus on halvenenud. Usaldust on vähe. Kas me suudame selle aga tagasi võita? Ei oska öelda," rääkis ta.

Pangajuhi sõnul võis juba tunda eelmise aasta augustis, et asi läheb halvemaks. Kui börsid taas tõusma hakkasid, kasvas Perensi sõnul ka lootus, et olukord läheb paremaks. Siiski nii ei juhtunud. "Nüüd vaatan ma esimese asjana tööle jõudes FT netilehekülge, et mis nüüd juhtunud on," viitas ta majanduslehele Financial Times.

Perensi sõnul antakse praegustes tingimustes laenu neile, kellelt on pangal lootus see ka tagasi saada. "Tagatised meid ei huvita. Tagatis aitab ainult nii palju, kui selle müügist on võimalik katta võimalikku auku rahavoos," lausus ta.

Tagatise müügihind sõltub tema sõnul ennekõike genereeritavatest rahavoogudest. "Miks me võtame tagatisi? See sunnib ettevõtjat käituma nii, nagu tahame, sest ettevõtja kopereerub siis, kui tekib probleeme," selgitas pangajuht tagatise distsiplineerivat iseloomu.

Kuid ilma rahavoota tagatise vastu Perensi kinnitusel laenu ei anta. Aastase vaba rahavooga saab laenu maksimaalselt nelja aastaga ära maksta, on ka erandeid nagu käibevahendite finantseerimine ja kinnisvara, rääkis ta.

Uudisteagentuuri Bloomberg andmeil hindasid pangad varasid alla ligi 730 miljardi dollari mahus, kapitali on kaasatud 600 miljardit dollarit. Kas börsil hinnalangus jätkub, küsis Perens oma ettekandes. Börsid arvestavad hetkeolukorraga, aga ei arvesta ettevõtete ja pankade kriisilainega. Ja kui me tuleme tagasi usalduse juurde, siis kui me ei tea isegi tõenäosust, milline maailm on, siis mis usaldusest me räägime, rääkis Perens.

Tema ütlusel pankade laenuportfell enam ei kasva, tähtajaks tasumata võlgnevuste hulk aga suureneb – nüüd on küsimus selles, mida omanikud asjast arvavad. "Tegelikult pole kellelgi raha anda. Aus vastus on see, et pole neid ennustavaid kassavooge, et varsti võiks raha anda. Laenuportfell langeb, kuigi tahaks, et see säiliks vähemalt samal tasemel," märkis Perens. Kohalik turg tema sõnul pikaajalist raha ei genereeri ning hetkel sõltutakse sisselaenatavast rahast.

Pangajuhi sõnul on kadunud Wall Streeti investeerimispangandus-finantseerimistegevus, mis ei põhine iseseisval rahastamisel. Riigid on saanud otseselt või kaudselt paljude süsteemselt tähtsate pankade omanikuks. Pankade laenud on sisuliselt tagatud asukohariikide poolt – seega riski mõttes on need lähedal asukohamaa riigi riskile, selgitas ta. Nõrgema krediidireitinguga riigid võistlevad pankadega raha pärast, lisas Perens.

"Riigid on võtnud majanduse usalduse taastamisega seotud kohustusi – eurotsoonis keskmiselt 22% SKPst. Tehniliselt on kujuteldav kõrge finantsvõimendusega finantssüsteemiga riikide pankrot," märkis Perens. Sisuliselt pankadevahel rahaturg ei tööta, raha liigub läbi keskpankade, lisas ta.

Kuid raha hind on kõigi jaoks tõusnud ja tuleviku kassavoogu ennustada on tema ütlusel keeruline. "Sõltumata levinud arvamusest, me ei taha saada ühegi ettevõtte omanikuks. Tõenäoliselt hakkavad revalveerima mingid uued ärimudelid. Kuid need ei saa põhineda tagatisepõhisel lahendusel, vaid kindlal kassavool ja see puudutab ka finantsvahendust. Ükskõik, mis tagatis on, kuid kui see raha ei tooda, siis me raha ei anna," rääkis Perens Äripäeva Gaselli konverentsil.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. January 2009, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing