Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alatuks läheb asi üksikkoondamistega
"Kahtlemata kasutatakse töötajate lahtisaamiseks võtet, et kõigepealt saadame töötajad osatasulisele puhkusele ja kui nad tulevad tagasi, siis lõpetame koondamisega, et vähendada hüvitise suurust. Kuid seda on raske välja selgitada," rääkis Siitam.
"Suurte kollektiivsete koondamiste puhul on väga raske kattevarju leida," sõnas ta.
"Pigem kasutatakse alatuid võtteid üksikute koondamiste puhul. Seal on võimalik fabritseerida töötajale mingi distsiplinaarsüütegu, mingi mittevastavus. Öelda näiteks, et sa ei saa enam hakkama, või lihtsalt avaldada töötajale survet, et ta annaks lahkumisavalduse või nõustuks poolte kokkuleppel lepingu lõpetama," tõdes Siitam.
Siitami sõnul kasutatakse ka psühholoogilist vägivalda: tööandjad ähvardavad töötajaid halva maine levitamisega. "Mitte tavatöötajaid, vaid juba oskustöötajaid ähvardab tööandja sellega, et kui sa lahkumisavaldust ei anna ja ära ei lähe, siis arvesta, et väike koht ja ma tean kõiki tööandjaid - ma ütlen kõigile, milline sa oled ja sind ei võeta kusagile tööle. Võid minna kuhu iganes, ma tunnen kõiki tööandjaid riigis," tõi ta näite.
"Ida-Virumaa on paraku selline regioon, kust aeg-ajalt inspektsiooni töötajad teatavad juhtumitest, kus tööandja on ähvardanud, et kui töötaja lahkumisavaldust ei anna, siis arvesta, et ma tean, kus sa elad, ja ma tean, kus su naine elab," lisas Siitam.
"Juhtumite arvu on raske öelda, kuna kõik ei pöördu tööinspektsiooni ja kõik ei lähe ka töövaidluskomisjoni," märkis ta.
"Ma kaldun arvama, et käegalööjaid on isegi rohkem kui neid, kes lähevad vaidlema, kuna eestlane pole eriti kohtuskäija või töövaidluskomisjonis käija. Ega see protseduur ei ole ju tegelikult meeldiv," nentis Siitam.
"Aga siiski on avalduste arv kasvanud ja me näeme kasvutendentsi vähemalt selle aasta juulini, kui tuleb uus seadus. Mida toob uus seadus kaasa, seda on raske ennustada - kas uue seadusega tuleb rohkem vaidlusi või mitte," sõnas ta.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Egle Kääratsi sõnul oli eelmisel aastal üle 4000 töövaidluse, millest 80 protsenti olid rahalised nõuded.
Oluliselt on tema sõnul suurenenud ka koondamiste osa töölt lahkumise põhjusena. Kui 2007. aastal oli põhiline töölt lahkumise põhjus töötaja soov ja koondamine jäi sellele 2000 juhtumiga alla, siis eelmisel aastal oli koondatuid juba rohkem kui omal algatusel töölt lahkujaid.