Kiiresti arenevate väikefirmade TOP

2008. aasta Gaselli TOPis olevad ettevõtted on praegu sunnitud keerulise majandusolukorra tõttu ühel või teisel viisil kokku hoidma. Toeks raske aja üleelamisel on väiksemad tööjõu-, ladustamis- ning transpordikulud.

2008. aasta kiiresti arenevate väikeettevõtete edetabelis teisele kohale tulnud ettevõtte OÜ Heming omanik Kardo Grünthal räägib, et paari viimase aasta jooksul on ettevõttes tehtud mitu olulist muudatust. 2007. aasta esimesel poolel oli näha, et firma kasumimarginaal langes drastiliselt, ehkki käive kasvas.

"Palgatõus oli liiga intensiivne. Tööjõu leidmine läks üha raskemaks," räägib Grünthal. Kulusid püüti vähendada, aga lõpuks jõuti sinnamaani, et firma põhitegevus ehk Tallinnas tegutsev Ulla pubi suleti 2008. aasta märtsis.

"Ehkki seltskond oli lahe ja pubi oli kahju kinni panna, lisaks vastutus töötajate ees, oli see majanduslikust seisukohast ainuõige otsus," leiab Grünthal, nüüd oleks see arvatavasti pankrotis.

Heming tegeles edasi toiduainete, peamiselt vääriskala hulgikaubandusega, mis oli olnud firma kõrvaltegevusharu ka varem.

Kuna pubi võttis suure osa ajast ja asjad kippusid liikuma ainult siis, kui peremees ise majas oli, ei olnud Grünthali sõnul varem kahe asjaga paralleelselt piisavalt aega tegeleda.

Praegu on firmas tööl kolm inimest, kelle töömotivatsioonis ega stiilis Grünthal ei kahtle. 2008. aasta majandustulemused olid 2007. aasta omadega võrreldes Grünthali sõnul veidi paremad, ka 2009. aasta tõotab tulla väikese kasvuga. "Paistab, et toiduäri püsib stabiilne. Kui olmeelektroonikat enam nii palju ei osteta kui varem, siis selle võrra heldem ollakse toidupoes."

Gaselli TOPi kolmanda koha omanik, kaubamärgi Coral maaletooja Baltimaades, OÜ Velveton Kaubandus omanik Mati Uhle vastab küsimusele raskel ajal hakkamasaamise kohta, et ei saa kurta. Saunu ja vannitoatarvikuid ning sanitaartehnikat müüva ettevõtte käive on küll vähenenud, aga kasum on jäänud samaks, sest kulusid on vähendatud.

"Kui enne sai palju raisatud, siis nüüd on kulude kärpimine olnud aktuaalne sõnapaar. Palju on kokku hoitud ladustamiskulude pealt. Kui enne olid suured ruumid, milles vähe kaupa, siis nüüd on üks suur ruum, milles on palju kaupa," räägib Uhle.

Varasema raiskamise põhjuseks peab Uhle valitsenud ajanappust. "Polnud aega sellega tegeleda, olid hullumeelsed ajad. Kui enne oli tööd nii palju, et ei jõudnud ära teha, siis nüüd on tööd normaalselt, ja raha saab sama palju," räägib Uhle.

Lisaks ladustamiskulude kärpimisele on vabanetud kehva tööd teinud inimestest, töötajate arv on vähenenud ligi 30 protsendi võrra.

Gaselli TOPis neljandale kohale jõudnud transpordiga tegelev OÜ ACC Welcar on vastupidiselt eelmisele gasellile valinud algusest peale mõistlikkuse ja kokkuhoidlikkuse tee, mistõttu mingeid suuri muudatusi keerulisema majandusolukorra tõttu pole tehtud.

"Oleme olnud kogu aeg kokkuhoidlikud, see ongi meie soovitus hakkama saamiseks. Olen 70 protsendi omanik firmas ja ettevõtte juht, ma ei oskagi teisiti," ütleb Heli Hiis.

Ettevõtte 2008. aasta majandustulemused on Hiisi sõnul võrreldes 2007. aastaga veidi alla läinud. "Aga see on loomulik. Kuna oleme mammonat kogunud, siis me veel hätta ei jää," ütleb Hiis.

Gaselli TOPi seitsmendale kohale tulnud ehituse ja remondiga tegeleva Põlva firma Kolmeti juht Silver Kommusaar räägib, et aasta 2008 polnud enam muidugi see, mis oli 2007. Läks vaiksemalt. Samas on ettevõtte käive kasvanud umbes veerandi võrra.

Mõnest töölisest on tulnud ka Kolmetis loobuda, aga need on olnud peamiselt abitöölised ja neid on olnud vähe, vaid mõni protsent kogu töötajaskonnast.

"Me ei trügi üldehitusturule, teeme nišiasju. Alates restaureerimisest ja lõpetades palkmajadega," räägib Kommusaar. Lisaks valmib tellimuse alusel aknaid, uksi ja muud ehitusel vajalikku.

"Nagu ehitajad ütlevad, teeme tööd, kus peab ka mõtlema. Sellist, mida paljud ehitusfirmad veel paar aastat tagasi teha ei viitsinud. Ja mida nad nüüd teevad absurdselt madala hinna eest," räägib Kommusaar.

TOPi üheksandale kohale jõudnud 2002. aastal asutatud OÜ Protrailer põhitegevus on poolhaagiste müük. "Murrang toimus 2004. aastal, kui muutsime esindatavat brändi, mis osutus hinna ja kvaliteedi suhtes väga heaks. See on üks edu põhjuseid," räägib firma omanik Tarmo Paldermaa.

Edule andis hoogu juurde ka üldine, eriti jõudsalt ehitussektorit puudutav kasv, mis haagiste, eelkõige kallurite müüki kasvatas.

Alates 2008. aasta teisest poolest hakkas Eestis tarbesõidukite müük aga vaibuma. "Praegu valitseb vaikus. Jaanuaris ja veebruaris ongi meie äris tavaliselt madalseis, aga kevadel loodan küll uusi tehinguid," räägib Paldermaa.

Paldermaa sõnul on ostuhuvi praegugi, aga see takerdub finantskriisiga kaasnevasse. Lisaks on müüki mõjutanud kaubatranspordi vähenemine Eesti ja Venemaa vahel.

Paldermaa on firmas ainus töötaja, raamatupidamis- ja hooldusteenust ning muud vajalikku ostab ta sisse. "Töö iseloom ei nõua palju kaadrit, müügiga tegelen ise. Seetõttu on ka kulutused madalad, nii et elab katku aja üle," loodab Paldermaa.

Järgnevatel aastatel on võimalik kasvada ettevõtetel, mis pakuvad iga päev vaja minevaid kaupu ja teenuseid. Lisaks elementaarteenustele on lootust kasvada ka innovatiivsetel lahendustel.

2008. aasta Gaselli TOPi jõudnud ettevõtetest tegutses enim kaubanduses (30%) ja ehituses (16%). Tartu Ülikooli ettevõtluskeskuse juhataja Tõnis Mets prognoosib, et järgmise sammuna võiksid kasvada firmad, kes on suunatud Eestis tegutsemise asemel välisturule. "Kasvama hakkavad need, kellel on midagi sellist, mida pole tarvis ainult koduturul, ja kelle tegevus põhineb omatootel."

Näiteks tarkvaraarendus ja sellel põhinevad teenused. "Teadmistepõhine majandus tähendabki, et tarkvara on seotud uute ja vanade tehnoloogiatega," räägib Mets.

Sama võib Metsa sõnul öelda ka biotehnoloogia kohta, mis ei ole eraldiseisev tehnoloogia, vaid mida kasutatakse erinevate valdkondade arendamisel.

Mets usub, et tõusev valdkond võiks olla ka loovmajandus, alates kunstidest ning lõpetades meelelahutusega. Tarbija ehk veidi kärbib kulutusi, aga meelelahutus jääb.

"Mis puudutab ehitusega tegelejaid, siis jäävad alles ainult professionaalid. Paljud praegu turul olijad ei tunne ei äri aluseid ega ka ehituse poolt, need kaovad," arvab Mets.

Mets ei usu ka, et üldkaubandusega tegelevad väikeettevõtted saaksid pikalt toimida. "Ketid laienevad liiga jõudsalt. Väikekaubandus peab olema spetsialiseerunud, pakkudes kaupu mingi valdkonna friikidele, lootust ellu jääda on ka kaubandusel, mida toidavad turistid," arvab Mets.

Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa arvab, et potentsiaalsed kasvajad tulevad tulevikus valdkondadest, ilma milleta ei saada hakkama: toit ja osa teenindusest.

"Kui kaubandus on praegu saanud hoobi ja ka kinnisvara seisab, kuna ostu lükatakse edasi, siis elementaarseid teenuseid on ikka vaja," ütleb ta.

Sõõrumaa sõnul ei ole Venemaa ehk kõige parem näide, aga sealsed valitsejad on võtnud kursi, et leiva, piima ja õlle hinda püütakse mitte puutuda, et need jääksid lihtrahvale kättesaadavaks.

Kui vaadata kinnisvara, siis arendamist peab vaatama vähemalt kümne, veel parem 50-60 aasta perspektiivis.

Kui ühe eluaseme kohta on keskmiselt 2,1 elanikku ning see uueneb keskmiselt 1 protsent aastas, siis miljonile inimesele on tarvis ikkagi 450 000 elamispinda ehk keskmiselt 4500 uut eluaset igal aastal.

Nii et igas valdkonnas on võimalik midagi teha, aga tegutseda tuleb kaalutletult, leiab Sõõrumaa. "Möödas on võidujooks, kus iga teine "taksojuht" kauples aktsiatega ja tegeles kinnisvaraga. Õnneks on möödas ka aeg, mil iga töötu sobis ehitajaks.

Õnnelik aeg on tagasi: kui on vajadus õppida, siis inimene õpib, oma olemuselt on inimene ju laisk, minnes muidu kergema vastupanu teed, räägib Sõõrumaa.

Gaselli TOPi võitjale OÜ-le A. Saare Kaubandus tagas 2007. aastal kiire kasvu Belgiast ja Saksamaalt toodud kasutatud sõidukite edasimüük ning metsamaade ja kinnisvara vahendamine Eestis.

Ettevõttega on viimastel aastatel olnud seotud Olavi Puus ja Aivo Hobolainen. Olavi Puus ostis A. Saare Kaubanduse OÜ 2006. aasta suvel ning müüs selle eelmise aasta lõpus edasi praegusele tegevjuhile Aivo Hobolainenile.

Aivo Hobolainen: Meie põhitegevus oli 2007. aastal kasutatud sõidukite ost-müük. Tänu pikaajalistele kontaktidele saame autosid Saksamaalt ja ka otse Belgia sadamast soodushinnaga. Me ei osta autosid lattu seisma, vaid toome konkreetse auto vaid siis, kui klient on selle meilt tellinud ja osa rahast ka ette maksnud. See tähendab, et sisuliselt on auto ette müüdud. See ongi olnud üks meie edu põhjuseid.

Olavi Puus: Käibele andis olulise osa ka tehing, kus me vahendasime ühele tollasele reisifirmale suure bussi.

Meie ei rõhunud autode müümisel väga sellele, et ise võimalikult rohkem teenida. Meie jaoks oli olulisem rohkem autosid vahendada. Vahel tegime endale ka ametlikku reklaami, kuid tõdesime, et suust suhu liikuv info töötab kõige paremini. Kui klient on soetatud auto ja hinnaga rahul, levib info kui kulutuli.

Aivo Hobolainen: Meie teiseks suuremaks tegevuseks oli metsamaade vahendamine. Umbes poole kasumist teenisime just tänu soodsalt ostetud metsamaade edasimüümisele. Kokku müüsime ligi kümme kinnistut.

Olavi Puus: Väga kasumlik oli ka ühe Tartu lähedal asuva ärimaa vahendamine. Kusjuures me ei pidanud seda ärimaad isegi eelnevalt ära ostma, vaid olime lihtsalt vahelüli müüja ja ostja vahel.

Äris on väga oluline olla õigel ajal õiges kohas ning ära tabada õige hinnamoment. Samas tundub mulle, et 2007. aastal oli nii inimestel kui ka firmadel raha nii palju, et vahel osteti lihtsalt ostmise pärast.

Aivo Hobolainen: Sisenesime Valga kinnisvaraturule. Nimelt sõlmisime 2007. aasta lõpus eellepingu ning maksime eelnevate perioodide jaotamata kasumist 5 miljonit krooni 30 korteriga maja eest, mis on alates 1994. aastast jäänud lõpuni ehitamata. Kuna Valka plaanitakse Euroopa Liidu raha toel rajada ülikool, siis meie äriidee on ehitada samaks ajaks valmis elamispindu ülikooli tulevaste õppejõudude ja töötajate tarbeks.

Tõsi, majandussurutise tõttu on kõrgkooli idee arvatavasti praegu külmutatud ja seepärast ei kiirusta me ka maja lõpuni ehitamisega.

Aivo Hobolainen: Lisaks kinnisvaraärile on peaaegu täielikult vaibunud ka autoäri, sest pangad ei anna klientidele auto ostmiseks raha. Eelmisel aastal telliti meilt vaid üksikuid autosid, tänavu on olnud kaks tellimust.

Kuna üks osa meie investeeringutest on seotud Lätiga, siis mõjutab meid tänavu see, kuidas läheb Lätil. Eestis mõjutab meid aga olukord metsanduses.

Oleme ostnud ligi 3000 tihumeetrit kasvava metsa raieõigust, kuid langevate puiduhindade juures ei ole praegu mõistlik raiuda. Õnneks on meil raieõigus kolmeks aastaks, nii et praegu võime rahulikult paremat aega oodata.

Olavi Puus: Eks kõik tõmbavad praegu oma tegemisi koomale ja vaatavad, mis edasi saab. Samas on praegu, kui kinnisvarahinnad maas on, just hea kaustade kogumise aeg ehk õige hetk metsamaid tükkhaaval kokku osta. Et kui tulevikus paremad ajad tulevad, saab potentsiaalsele suurostjale korraga sadu hektareid metsamaad pakkuda.

Aivo Hobolainen: Eelmisel aastal vähenes käive poole võrra ning kasum mitu korda. Prognoosin, et ka tänavu võivad langused samasse suurusjärku jääda.

Aivo Hobolainen: Kui meil tippajal, 2007. aastal oli palgalehel kuus töötajat, siis praegu on neid poole vähem. Selle asemel, et inimest palgal hoida, on praegu kasulikum teenust sisse osta, näiteks tellida mõnelt firmalt auto äratoomine Saksamaalt või Belgiast.

Palgad kukkusid meil 30-40 protsenti juba eelmisel aastal, kuna meil on tulemuspalga osatähtsus kaunis suur. Kui firma käive kahaneb, väheneb ka tulemustasu.

Keskmine gasell on hulgikaupleja ja tegutseb Tallinnas

Üheksa kiiresti kasvavate ettevõtete edetabeliga on Äripäev kogunud andmeid üle 8000 ettevõtte kohta. 2008. aasta Gaselli TOPi jõudis rekordiliselt palju ettevõtteid - 2237, mis on 332 firmat rohkem kui aasta tagasi.

Keskmine kiiresti arenev väikeettevõte on asutatud 1990ndate aastate lõpus ja selles töötab 21 inimest. 85% gasellidest kuulub eraisikutele ja sellest ligi 40% on ühe isiku omandis. Keskmine gasell on registreeritud OÜna ning tegutseb tarbimisbuumist kantuna endiselt kas kaubanduse- (30%), ehituse- (16%) või transpordivaldkonnas (5%). Kõigi kolme valdkonna osakaal on võrreldes eelmise aasta tabeliga langenud mõne protsendi võrra. Uute tegevusladena on tabelisse jõudnud projekteerimine ning reklaam ja turundus, eelmise aastaga võrreldes on kasvanud meditsiiniteenuseid pakkuvate ettevõtete hulk gaselliTOPis, kasvu on näidanud ka infotehnoloogia haru. Linnadest tegutseb ootuspäraselt enim gaselle Tallinnas (1095), Tartus (227) ning Pärnus (66). Kui vaadata gasellide paiknemist maakondades, jättes välja maakonnakeskuseks olevad linnad, on esikolmik sarnane eelmise aasta omaga: esikohal on Harju mk (219), teine Tartu mk (63) ning kolmas Ida-Viru maakond (62).

Käivet-kasumit mitmel aastal järjest enam kui 50% kasvatada ei ole kerge. Viiel korral järjest on käivet-kasumit üle 50 protsendi suutnud kasvatada seitse ettevõtet, neljal korral järjest on see õnnestunud 14 firmal. Stabiilseim kiire kasvaja Läänemaal plasttooteid valmistav AS Cipax Eesti, kes on Gaselli tabelisse jõudnud seitsmel järjestikusel aastal (2001-2008).

Cipax Eesti toodab suuri plastanumaid, näiteks kütusepaake, tuntud Skandinaavia kaubamärkidele Volvo, Scania ja Husqvarna. Lisaks toodetakse ka merepoisid.

Kui 2007. aasta algul rääkis Äripäevale tollane tegevdirektor Peeter Pappel, et ettevõtte arengut on hakanud pidurdama tööjõunappus, siis eelmisel aasta lõpus tuli osadest töötajatest loobuda.

Cipax Eesti tegevdirektor Kaido Sasse räägib, et käibe poolest, mis oli ligi 90 miljonit krooni, oli 2008. aasta tegelikult paremgi kui eelnevad. Eelmisel aastal investeeriti 35 miljonit krooni uutesse hoonetesse ja seadmetesse, kuna oodati kasvu jätku, tööle võeti uusi töötajaid. Aasta lõpus aga tellimused vähenevad. Ettevõtte käibeprognoos on selleks aastaks 75 miljonit, mis on oma tasemelt 2007. aasta oma kandis.

Eelmise aasta Gaselli TOPi võitnud Rapla transpordifirma OÜ Onerton on 2008. aasta edetabelis kukkunud 236. kohale.

Ettevõtte juht Arvo Pajo rääkis aasta tagasi, et peab oluliseks tegude ausust ja korrektsust. "Kes on usalduse kaotanud või püüdnud äri just mitte kõige ausamal viisil ajada, sel on transpordis suhteliselt raske jätkata," rääkis Pajo. Paju pidas oluliseks ka väikefirma paindlikkust ning hetkeolukorra ja tellijate võimaluste mõistlikku hindamist ning sellega arvestamist.

2007. aastal teise koha saavutanud laevade, ujuvplatvormide ja ujuvvahendite ümberehituse, remondi ning hooldusega tegelev OÜ Deimeks on kukkunud selle aasta tabelis 193. kohale.

"Deimeksi töötajad täidavad ülesandeid kruiisilaevadel üle maailma: USAs, Austraalias, Brasiilias, Singapuris ja teistes riikides, " rääkis aasta tagasi firma juht Nikolai Korneitšik.

2007. aasta Gaselli TOPi kolmandale kohale tuli Eestis mitte just kõige tuntum, peamiselt Soome tööjõuvahendamisega tegelev OÜ Barona Eesti, keda 2008. aasta Gaselli TOPist ei leia.

Suurimad kasumi ja käibe kasvatajad ei ole enam pelgalt ehituse ja kinnisvarafirmad, ent suuri tõusjaid ja kukkujaid leidub nendes valdkondades praegugi.

Kasumi kasvu TOPi esimeselt kohalt leiame tuukriteenuseid ja muid veetransporti teenindavaid tegevusi pakkuva OÜ UWS Baltic. Tabeli teine, OÜ Entri tegutseb Hansakeskuse restoranina, trotsides raskustes vaevlevat toitlustuvaldkonda.

Kolmas koht, OÜ Sisoon, on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis teeb nii ehitus- kui ka hooldus- ja remonditöid.

Aasta tagasi üle 6100kordse kasvuga suurim metallitoodete hulgimüüja OÜ Ductile Baltic ning teise koha saavutanud eramajade ehitamisega tegelev OÜ Dorbek Ehitus on välja kukkunud nii kasumikasvu TOPist kui ka kogu Gaselli tabelist. Mullu üle 800 korra kasumit kasvatanud OÜ Plekimees on tänavuse 34kordse kasvuga 166.-167. kohal, koondtabelis kohaks 271.

Käibekasvu TOPi võitis üle 50 korra käibes lisa teeninud OÜ Transring Tartu, mis tegeleb rahvusvahelise autokaubaveoga. Teise koha saanud Tallinna ettevõte Key tegeleb kinnisvaraga, pakkudes kinnisvara üürileandmist ja käitust. Kolmandale kohale jõudnud Viljandi ettevõte OÜ Rivalo on edu saavutanud pehme mööbli hulgimüügiga.

Mullused suuremad käibekasvatajad (OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ Saarte Investeering ja OÜ Kalda Majad) sel aastal käibekasvatajate tabelisse ja Gaselli TOPi ei mahtunud.

Gaselli-liikumise idee pärineb USAst, kus selgitati välja esimesed kiiresti arenevad väikeettevõtted ehk gasell-ettevõtted.

Majandusteadlane David Birch kirjeldas Ameerika ettevõtete arengut järgmiselt. 1950. aastatel domineerisid maailma areenil niisugused suurettevõtted ehk "elevandid", nagu US Steel Corp, General Motors Corp, General Electrics Co.

1980. aastatel haarasid liidripositsiooni enda kätte "hiired". Need kõige rohkem kuni 20 töötajaga pisiettevõtted tekitasid erasektoris ligi 20 miljonit uut töökohta, samal ajal kui "elevandid" lasid töölt lahti neli miljonit töötajat.

1990. aastatel võtsid juhtimise üle "gasellid", Ameerika väikeettevõtted, mis on kasvatanud käivet neljal järjestikusel aastal vähemalt 20 protsenti ja loonud juurde uusi töökohti. Gasellid suutsid aastatel 1993-1996 luua Ameerika majanduses 70% uutest töökohtadest. Sama trend on jätkunud ka järgmistel perioodidel; 1994-1998 kaotasid suurettevõtted Ameerikas kaks miljonit töökohta ja gasell-ettevõtted lõid samal ajal juurde 10 miljonit uut.

Gasell-ettevõtete tunnustamine on Ameerikast liikunud üle maailma. Gasell-ettevõtete edetabeleid annavad toimetuse andmetel välja Taani, Poola, Eesti, Norra ning Venemaa.

Edetabeli koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest tingimustele vastavate ettevõtete andmed.

2086 ettevõtet vastas justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel 10.11.2008 seisuga eeltoodud tingimustele.