Riik haarab viimase vaba raha järele

Kadri Paas 30. jaanuar 2009, 00:00

Rahandusminister Ivari Padar ütles riigikogus, et stabiliseerimisreservi, kassareservi ja teisi reserve oli aasta lõpus kokku 15,3 miljardit krooni. Lisaks 5 miljardi jagu haigekassa ja töötukassa reserve, mida aga jooksvateks kulutusteks kasutada ei saa.

Kui novembris ulatus riigireservide kogumaht koos haigekassa, töötukassa ja KredExi rahaga 25 miljardi kroonini, siis kuu ajaga - aasta lõpuks - haihtus reservidest 5 miljardit krooni.

Säästudest 7,2 miljardit seisab stabiliseerimisreservis, mida saab praeguse seisuga kasutada ainult eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise järel. Et aastaid kogutud rahale saaks vaesel ajal ikkagi kiiresti näpud taha, on riigikogus muutmisel riigieelarve, parlamendi kodu- ja töökorra ja eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus. Kolmapäeval läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise. Valutult.

Eelnõu seletuskirja järgi on muudatuste eesmärk "suurendada Eesti riigi valmisolekut võimalike finantskriiside vältimiseks või leevendamiseks". Kui Eesti riik peaks täna finantskriisi leevendama, võtaks reservide kasutusele võtmine aega vähemalt kaks nädalat. Praegu kehtivas riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on aga juba ette nähtud kiirmenetlusprotseduurid. Kõnealuse eelnõuga laiendatakse seda erikorda ka finantskriisi olukorras tegutsemisele. Eelnõu järgi kuluks stabiliseerimisreservi 7 miljardi krooni käikuvõtmiseks aega kõigest üks päev.

Minister Padar lisas riigikogus esinedes, et keerulistel ja rasketel aegadel tulebki teha kiireid otsuseid.

"Kui on vaja suruda üks arutelu ühe päeva sisse, siis see eeldab, et kogu see informatsioon omandatakse küllalt lühikeses ajavahemikus. Kõik senised otsustused, mida erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid on oma pankade päästmiseks teinud, on tehtud piiratud ajalises ruumis, ütleme tavaliselt pühapäeva pärastlõunal," rääkis Padar.

Endine rahandusminister ja stabiliseerimisreservi isa Mart Opmann kurtis, et kuigi seadusemuudatused on praegust majandusolukorda silmas pidades õilsad, ei lugenud ta eelnõust välja finantskriisi definitsiooni ehk millisel juhul ikkagi 7,2 miljardit kasutusele võetakse.

"Ühtpidi on igati positiivne, et raskel ajal teeb valitsus kõik selleks, et ootamatu kriisi ajal oleks võimalik hästi kiiresti reageerida. Kui on ikka sisuline probleem, siis ei ole aega kaks nädalat menetleda ja küsimusi esitada. Ma kujutan ette, mis siis riigikogus lahti läheks…," arutles Opmann.

Teisalt paneb ta otsustajatele südamele, et ei mindaks kergema vastupanu teed.

"Kui mina oleksin rahandusminister, siis oleksin enne kõik teinud, et see kaheksa või mingi muu arv miljardeid kokku saada, ja alles seejärel hakanud stabiliseerimisreservi eelnõuga tegelema. Nüüd võib tekkida selline olukord, arvestades kahtede valimiste aastat, et tekib suur kiusatus. Ei suudeta karmilt kärpida - vaieldakse-vaieldakse -, aga ühel hetkel on üha enam raha vaja ja siis minnaksegi likviidse stabiliseerimisreservi kallale," kirjeldas eksminister kurvemat käitumisvarianti.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimägi arvates ei ole riigi rahanduses isegi praegusel raskel ajal vaja nn üleööotsuseid teha.

"Seega, mingit erakorralist menetlusprotseduuri stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks pole vaja. Kui nii peaks minema, siis on keegi jälle midagi totaalselt maha maganud! Üleöömeetmeid on vaja kasutada finantssektori jaoks. Eesti finantssektori eripära on aga see, et 98% ulatuses omavad turgu teiste Euroopa Liidu riikide pankade tütred ja filiaalid," märkis Veskimägi.

"Eestis oleks finantskriis siis, kui näiteks suurimat turgu ja hoiuste osa omav pank satuks raskustesse. See mõjutaks rängalt kogu majandust, ja ilmselt siis tuleks koos emapanga asukohariigiga astuda erakorralisi samme," arvas Veskimägi. Ta kardab, et 12 aasta jooksul kogutud stabilisatsioonireserv süüakse kergema vastupanu teed minnes lihtsalt ära.

"Suure tõenäosusega peame kasutama isegi arvestatava eelarvekärpe korral stabiliseerimisreservi lihtsalt eelarvekulude finantseerimiseks. Mida suurema kulude kärpe teeme, seda kauem reservidest jätkub. Eesmärk peaks olema ajada tulud-kulud niimoodi tasakaalu, et 2009-2010 saaksime tulusid ületavad kulud kassa- ja stabiliseerimisreservi vahenditega finantseeritud. Kui suudame jääda 3 protsendi defitsiidi piiresse neil kahel aastal, saame olemasolevate reservidega hakkama," ennustas endine rahandusminister.

Suurinvestor Heldur Meeritsa hinnangul ei ole Eestis küll veel nii lootusetut majandusseisu ega finantskriisi, et stabiliseerimisreservi peaks otsast kulutama hakkama.

"Ma saan aru, et luuakse võimalus, aga kui on loodud võimalus, siis kardetavasti võib tekkida ka kiusatus. Praegu on meil ju täiesti reaalne võimalus negatiivse eelarvega kulud kontrolli alla saada," arutles Meerits.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:55
Otsi:

Ava täpsem otsing