Üliliberaalsuse aeg on ümber saanud

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 1. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üliliberaalsuse aeg on ümber saanud
Hoolimata paljudest äraütlemistest ning üleilmsest finants- ja majanduskriisist oli Davosi maailma majandusfoorumil sel aastal rekordarv osavõtjaid. Kokku on osalejaid ligi 2500, neist 1400 on äriliidrid, kes on oma firmade kasumite ja börsiväärtuse langust trotsides otsustanud siiski kulukal üritusel osaleda.
Foorumi tänavune teema - "Kujundades kriisijärgset maailma" - on mõnevõrra ennatlik, kui arvestada, et kriisi põhi pole veel käes.
"Oluline on, et me ei teeks kriisist valesid järeldusi," ütles endine Briti peaminister Tony Blair, kelle sõnul on praegune kriis finantskriis ning vaba ettevõtlus ja selle aluseks olevad väärtused kehtivad endiselt. "Riik ei ole vastus. Riigi eesmärk on tagada, et vaba ettevõtlus toimiks, nagu peab," ütles Blair.
"See võib olla esimene Davosi kohtumine, kus kapitalismi vaadatakse imetlemise asemel kui läbikukkumist," ütles ajalehele Wall Street Journal majandus- ja poliitikateaduste professor Ethan Kapstein.
"Me ei heida kapitalismi kõrvale, kuid me tunnistame selle puudulikkust," kirjeldas maailma eliidi mõtlemises toimunud muutust Yale'i ülikooli majandusprofessor Robert Schiller. Riigi roll majanduses kasvab. Sama meelt on New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini - kapitalism on parim mudel, kuid finantssüsteemi kohase järelevalveta jätnud anglo-saksi "vabaturu fundamentalism" on end diskrediteerinud.
Tuntav muutus on ka huvi kasv Euroopa majandusmudeli vastu, mida varem on Davosis tugevalt kritiseeritud. "Näeme paradigma muutust rohkem euroopaliku sotsiaalse mudeli suunas," ütles Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff, viidates Euroopa eeskujudele nii USA uue valitsuse kui ka Hiina poliitikas. Just nende kahe riigi majanduse alustalasid on praegune kriis kõige enam kõigutanud.
Euroopal oleks maailmale pakkuda ka piiriülese koostöö mudel, ütles Davosis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Kuid nagu märkis samas debatis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, on selles veel tõrkeid. "Mitte kõik riigid ei taha teiste riikidega nende muresid jagada. Seal oleme alles rahvusriigid," ütles ta.
Lahates põhjusi, kuidas praegune kriis võimalikuks sai, tõi HSBC panga juht Stephen Green välja J.O.K.K.-mentaliteedi. "Oleme jõudnud kultuurini, kus ütleme endale, et kui ostja on olemas ja tehing legaalne, siis ei pea enam küsima, mis on õige, mis vale," ütles Green. "Kui ei tunnistata väärtusi, ei aita meid miski."
Ameerika jutlustaja Jim Wallis käskis küsida mitte seda, millal kriis lõpeb, vaid kuidas see inimeste mõtlemist muudab. "Kui see meid ei muuda, on kriisi põhjustatud kannatused asjatud," ütles Wallis.
Ja kannatusi on ees omajagu. Nouriel Roubini prognoosib majandussurutise pikkuseks vähemalt kaks aastat. Pankadel tuleb korstnasse kirjutada 3,6 triljonit dollarit praeguseks avalikustatud 1,1 triljoni dollari asemel. USA pangad on Roubini sõnul "sisuliselt pankrotis".
"Ma ei ole igavene häda kuulutaja," ütles Roubini. "Olen esimesena valmis toibumisest teada andma, kuid ma ei näe seda kuskil. Asjad lähevad veel hullemaks," ütles ta.
Pessimismi poolest kurikuulsa analüütiku Stephen Roachi sõnul määravad edasise kaks tegurit - USA tarbija ja Hiina tootja. Esimene on Roachi sõnul pika peo järel aastaid vältava kohanemise alguses - praeguseks on sellest toimunud ehk 20%. Hiina majandus on aga "vastu seina kihutanud". Üle ilma tõstab pead "majanduslik natsionalism".
Hetkel kuum