Ettevaatust - maksurisk!

Muutunud majandusolud sunnivad ettevõtjaid senisest enam mõtlema kokkuhoiule, ka sellele, kuidas hoida maksukulusid kontrolli all.

Maksukulusid proovitakse eri lahenduste või tõlgenduste teel kokku hoida. Maksudega kaasneb aga risk, et maksumaksja on teadmatusest või harvemal juhul tahtlikult makse valesti arvestanud ja deklareerinud. Risk võib tekkida mitmel põhjusel: keerulise juriidilise protseduuri või ebapädeva tegevuse tagajärjel (nt kohaldatakse seotud poolte vahelises tehingus siirdehindade sätete asemel sõltumatute lepingupartnerite tehingute jaoks mõeldud reegleid). Risk võib kujuneda puuduliku raamatupidamise tõttu (nt valed lähteandmed, puudulik seaduste tõlgendamine), kuid põhjuseks võivad olla ka juhtimisvead.

Kui maksuhaldur asub revisjoni tegema, on maksumaksja jaoks oluline, et see liiga kaua ei kestaks ega hakkaks segama põhitegevust. Ükski seadus revisjoni pikimat lubatud tähtaega ei sätesta. Kohtupraktikast võib tuua näite, mis pole Eestis erandlik. Maksuhalduri septembris 2002 alustatud revisjon lõpetati suvel 2005, vaidlusaluseks oli 1999. aasta käibedeklaratsioon ja riigikohus menetles kohtuasja kevadel 2008. Seega võib halduriga mittenõustumine tuua kaasa kulude kasvu, teisalt arvatavalt ebaseadusliku maksunõudega nõustumine on jällegi rahaliselt koormav. Käitumine tasub otsustada nõude suurusest ja selle põhjendustest lähtudes.

Maksuhaldur lähtub maksukohustuse määramisel mitte niivõrd lepingu vormist, kuivõrd tehingu või toimingu tegelikust sisust. Nt olukorras, kus ema- ja tütarühing sõlmivad konsultatsiooniteenuse osutamiseks lepingu, mille varjus siirdatakse kasumit tütarühingust emaühingusse, on maksuhalduril õigus tõendite olemasolul konsultatsioonileping tähelepanuta jätta ja tehing kuulub tulumaksuga maksustamisele kui varjatud kasumi jaotamine. Seega on maksuriskide maandamisel oluline jälgida, et sõlmitavad kokkulepped vastaks tehingu tegeliku sisule.

Maksuriskide haldamisprotsessi lahutamatu osa on kontroll. Talupojamõistus ütleb samas, et kui riski ennetamiseks tehtavad kulutused ületavad võimalikust ohust tulenevad negatiivseimad rahalised tagajärjed, tasub pigem leppida maksuriskiga, kui püüda seda iga hinna eest vältida ja kulutada väärtuslikku ressurssi - aega, raha, tööjõudu.

Maksuriskide ennetamine toimub maksude planeerimise kaudu, keskendudes eelkõige ettevõtte seisukohast probleemsetele valdkondadele. Maksustamise põhimõtteid ja maksuhalduri praktikat tundmata on keerulisemates olukordades raske orienteeruda ja tehingule pädev maksuõiguslik hinnang anda.

Kasuks tuleb tutvumine maksuhalduri juhendmaterjalidega ning vajadusel tasub taotleda siduvat eelotsust. Erinevalt eelotsusest ei ole juhendmaterjalid maksuhalduri jaoks siduvad, seisukohad võivad iga hetk muutuda, sageli tagasiulatuvalt (klassikaline näide on ASi Sylvester aktsiate võõrandamisega seoses toimunud sündmused).

Maksuseaduste vale tõlgendamine on saatuslikuks saanud mitmele ettevõttele. Ettevõtte püsimajäämiseks on kindlasti tähtis kõik kulude allikad, sh maksuarvestusega seotud asjaolud üle vaadata. Elu näitab, et tihti on võimalik ettevõtte tegevust maksude osas korraldada otstarbekamalt ja maksukulusid vähendada. Edu saavutamiseks tuleb aga kindlasti jälgida seadustest tulenevaid nõudeid ja maksuhalduri tegevusest lähtuvaid riske.