Uudised
Kadri Bank
4. veebruar 2009 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Omavalitsused elasid üle jõu ligi miljardi eest krooni eest

Töötuse kasv ja maksutulude kokkukuivamine on pannud aga ka neid kulusid kokku tõmbama.

2008. aasta eelarvete kohaselt soovisid omavalitsused võtta laenu ja teha kulutusi tervelt 2,4 miljardit krooni kulutustest enam. Viimaste kvartalite jooksul on aga personali-, majapidamiskulutuste ja investeeringute pealt hakatud kokku hoidma, mistõttu puudujääk ulatus 883 miljoni kroonini.

Sellest hoolimata kulutas 227 omavalitsust aastaga 23,7 miljardit krooni, mis on kuuendiku võrra enam kui 2007. aastal. Sellest enam kui kaks kolmandiku läks personali- ja majapidamiskulude peale.

Omavalitsuste laenuportfell kasvas aastaga 935 miljoni krooni võrra, 6,23 miljardi kroonini. Rahaliselt enim ehk 285 miljoni krooni võrra, kasvas laenukoormus Tallinnal.

Võrreldes tulubaasiga tõusis laenukoormus enam Saku vallarahval.

Vallavanem Arvo Pärniste sõnul ehitati 59 miljoni krooni laenu eest lasteaed-algkool põhikool-algkooliks, saades juurde 60 lasteaia-, üle 200 koolikoha ja täismõõtmetes võimla. Sel aastal vald uusi laene võtta ei plaani.

Laenukoormust suutsid eelmisel aastal vähendada 126 omavalitsust.

Kõige tublim laenude tagasimaksja oli Harku vald, kelle võlakoormus alanes aastaga 13 miljoni krooni võrra. Valla 125 miljoni kroonine laenukoormus on võrrelduna valla tulubaasiga endiselt kõrgel.

Harku abivallavanema Vello Viiburgi sõnul sai mullu osa laene tagasi makstud ja midagi juurde ei laenatud. "Vajadust laenamiseks oleks alati, aga üritasime end korralikuna hoida," märkis Viiburg.

Peatselt tuleb vallal uuesti pankade poole pöörduda, sest ees seisab valla ühine veemajandusprojekt, mida on lubatud nelja-viie aasta jooksul toetada 120 miljoni krooniga.

Kui Saku vald on majanduse jahtumisele reageerinud ning selle aasta planeeritavaid tulusid juba 15 protsendi võrra vähendanud, siis Harku pole siiani tulubaasi vähendanud. Jaanuaris laekus tulumaksu valla kassasse 3 protsenti rohkem kui eelmise aasta esimesel kuul, kuigi varasematel aastatel on kasv olnud suurem.

Samas on Viiburgi sõnul juba plaanid tehtud, kust vajadusel kärpima hakatakse. Töötuse suurenemise ja selle kaudu maksumaksjate arvu vähenemise pärast Harku praegu ei muretse, sest Tallinna küljealuse valla elanike arv suurenes möödunud aastaga 700 inimese võrra.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul tuleks laenusummat võrrelda tehtud investeeringutega.

Küsimustele vastas Tallinna abilinnapea Taavi Aas.

Millises mahus on Tallinna linna investeeringud kasvanud aastaga ja millised on kallimad objektid, kuhu laenuraha läks?

Investeeringute kogumaht on 2008. aastaga võrreldes samas mahus, 1,2 miljardit.

2008. aastal võetud laen 500 miljonit krooni oli seotud konkreetselt kuue tee-ehitusprojektiga (Pärnu mnt, Kunderi tn, Nõmme tee, Pae tn, Merivälja tee ja Ranna tee, Männiku tee, Raekoja plats, Randvere tee, Suur-Sõjamäe tänav).

Milline oli eelarvestrateegia ja praeguse eelarve tulude vahe?

Eelarvestrateegias oli 2009. aasta eelarve tulude mahuks prognoositud 7,67 miljardit krooni ja sissetulekute kogumahuks 8,3 miljardit. 2009. aasta kinnitatud eelarves on eelarve tulude mahuks 7,39 miljardit ja sissetulekute kogumahuks 8,09 miljardit krooni.

Kas võtate tänavu laenu?

Jah, ka selle aasta eelarves on ette nähtud laenuvõtmine, sest riik on jätnud rahastamata asju, mis tuleb linnal endal teha - lasteaiad, koolid, teed, eriprojektid. Eelarvestrateegias ette nähtud tuludest oleme kõvasti tagasi tulnud. Aasta lõpuks oli juba selge, et üksikisiku tulumaks ei käitu nii, nagu see oli strateegias ette nähtud.

Kas ja kuidas võib eelarve veel muutuda, äkki tuleb negatiivne eelarve?

Anname endale selgelt aru muutustest majanduses ning jälgime pidevalt oma finantsseisu ja oleme valmis olukorra halvenedes rakendama meetmeid kulutuste piiramiseks.