Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jakobsonidega turvatud kants

    Riigieelarve kärpimise taustal oli Eesti Panga eilne päevateema ootuspäraselt Eesti majandus jaanuaris globaalse kriisi süvenemise taustal. Keskpanga kiirhinnang osutab olukorra äärmisele tõsidusele - Eestit võib oodata kuni 9protsendiline langus.
    "Lähiaja majanduspoliitika peamine eesmärk on vähendada avaliku sektori 2009. aasta kulusid ligikaudu 3,5 protsendi võrra prognoositavast SKPst … Et majanduse maht jääb lähiaastatel varem prognoositust märksa väiksemaks, siis tuleb üle vaadata mitte ainult kulude kasvutempo, vaid ka nende tase," seisab kommentaaris keskpanga kodulehel.
    Õiged sõnad, ainult need on mõeldud millegipärast ülejäänud avalikule sektorile, mitte Eesti Pangale endale. Tänase Äripäeva luubiloo põhjal paistab meie keskpank olevat riigikogu kõrval teine jakobsonidega soomustatud kants, mis elab mingis muus ajas ja oma maailmas, kus väikseid rahatähti ei tunta.
    Ehk krooni väärtus on nende jaoks juba kukkunud. See aga devalveerib ka keskpankurite manitsused kõigile ülejäänutele kulude vähendamise hädavajadusest, tulevad need ju rubriigist - ära tee minu tegude, vaid minu sõnade järgi.
    Keskpanga suhtlus avalikkusega jätab soovida. See on ka üks põhjus, miks levivad arvamused selle asutuse mõttetusest, või - kraad leebemalt - kaheldakse vajaduses nii suure hulga kroonivalvurite järele Eestis. Mõnest prognoosist aasta jooksul, olukorra kiirhinnangutest -kommentaaridest ei piisa parema arvamuse kujundamiseks. Seda saab teha avatuma käitumise ja läbipaistvama tegevusega, sh maksumaksjate raha kasutamise avalikustamisega.
    Avaliku info peitmine - nagu tegi keskpank krediitkaartidega - ainult süvendab kahtlusi. Meie tänane lugu ütleb, et kahtlustel on kahjuks alust.
    Valitsuse ja eraisikute laristamist avalikult hukka mõistnud Eesti Panga töötajate enda käitumine on tüüpiline avalikus sektoris töötavatele ametnikele - maksumaksjate raha oma sõrmede vahel ei loeta.
    Kulusid olevat pank siiski tänavuseks veidi kokku tõmmanud, ent pooltel töötajatel on endiselt krediitkaardid, enam kui sada töötajat käib mitu korda aastas välislähetustel. Pole vaja ju sõita Küprosele, et saada teada, milline ilm rahanduses seal on. Meil on internet!
    Praegu peaks olema enesest mõistetav, et erasektori kõrval ka avalik sektor väldib igasuguseid kulusid, milleks pole karjuvat vajadust. Ja need ei ole kindlasti mitte väiksed veinid, laupäevaõhtused restoranieined, öised taksosõidud, "töised" soojad püksid… Üks Rootsi minister (Mona Sahlin) pidi sukkpükste pärast ameti maha panema, Eesti Pangas on kaardidki kõigil alles.
    Pangamaja aknad avalikkusesse ei paista läbi ning rahakraanid tilguvad.Karm aeg ei luba president Andres Lipstokil suurpuhastusega kevadeni oodata.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.