Toomas hakkas sajaseid luhvtitama

Investor Toomas on rahul jaanuarikuuga. Portfell kasvas jaanuari lõpuks aastavahetusega võrrelduna 1,4 protsenti, pea 2,37 miljonile kroonile. Raha osakaal kahanes 84 protsendilt 82 protsendile ja seda mitte aktsiate kukkumise, vaid kahe ostutehingu tõttu.

Mitte et Toomas parastada tahaks või teiste õnnetuse üle rõõmu tunneks, aga jaanuaris II samba pensionifondidest konkurenti ei olnud, võrreldes osaku puhasväärtuse ehk NAVi muutusi. Parim pensionifond teenis 0,24 protsenti, halvim kaotas 1,36 protsenti. EPI indeks langes 0,99 protsenti, EPI-100 indeks (intressifond) kaotas 0,20 protsenti, EPI 50 (50% aktsiad /50% intress) kaotas 1,39 protsenti, kuid 75% intress/25% aktsiad fondiindeks teenis 0,18 protsenti.

Esiteks mõne sõnaga sellest, miks Toomas otsustas hakata taas raha investeerima. Aktsiate hinnad on üle maailma väga kõvasti kukkunud. Samal ajal on ettevõtete tulemused hakanud halvenema ja makromajanduslik keskkond kipub üle maailma üha koledamaks kiskuvat. Seega ajaloolistest suhtarvudest väga suurt kasu ei ole. Oraakliandeid ei ole Toomas enda juures avastanud ning ei usu ka seda, et analüütikud ükskõik kus suures või väikeses investeerimismajas suudaksid järjepidavalt piisava täpsusega prognoosida ettevõtete tulemusi ning anda aktsiatele asjakohaseid soovitusi ning hinnasihte.

Kui varem on Toomas otsinud tõusval turul ka suhteliselt ekstreemseid ja vähetuntud ettevõtteid, siis nüüd on ka tänu metsikule aktsiatesajule muutunud väga tuntud ja suure turuväärtusega ettevõtted juba kaunis atraktiivselt hinnatuks. Seda, mis tulevik toob, ei tea. Et riski hajutada, ei osta Toomas aktsiat ühe korraga, vaid tüüpiliselt kolmes või neljas osas - kiiret ei ole. Heal ajal teenivad korralikud ettevõtted suurt kasumit, majanduslanguse ja krediidikitsikuse ajal väikest kasumit või väga halval juhul kahjumit. Kui mõni Toomase favoriit teenib kvartali- või aastakahjumi, see veel ära ei hirmuta.

Kui majandusolud hakkavad kunagi paranema ja ettevõte jääb ellu, peaks ka kasumiteenimine taastuma ja aktsiad tõusule minema. Muidugi pakuksid potentsiaalselt väga halvas seisus ettevõtted (suured kahjumid, meeletu võlakoormus) suuremat tõusupotentsiaali, kui ettevõtted jalule saavad. Kuid selleks puhuks on ülitähtis ajastus ja oskus valida välja ellujääjad. Ja ekstreemsetes oludes nagu praegu lähevad osad nõrkadest ettevõtetest pankrotti. Sellist kraami veel Toomas ei puutu. Normaalses majanduspildis võiks sellistele ümberpööramistele panustamisele mõelda.

Kokkuvõtvalt - tõus (languse lõpp) ei hüüa tulles ja seda suuresti maha magada kah ei tahaks. Ahnus võitis natuke kartlikkust. Kahurid juba kõmisevad, võibolla alles vaevukuuldavalt, kuid üha lähenevalt. Nagu Rothschild ütles - ostke, kui kahurid kõmisevad ja müüge, kui fanfaarid hüüavad (tehakse rahu).

Investor Toomas ostis jaanuaris veidike Microsofti aktsiat, kuna ettevõtte turuosa on tugev ja ohustajat silmapiiril ei paista. Ettevõte on võlavaba ja rahast pungil. Ettevõte juht ütles kvartalitulemusi avaldades, et majanduskeskkond on keeruline ja otsustas koondada töötajaid. Nii drastilist sammu ei võtnud ettevõte ette isegi internetimulli lõhkemise järel, kui vastavasse valdkonda kulutusi drastiliselt kärbiti. See annab julgust, et ettevõte reageerib olukorrale, mitte ei oota imesid. Toomas võttis 165 Microsofti aktsiat hinnaga 19,57 USD tükist, teenustasuks tuli 18,58 dollarit.

Veel enne kuu lõppu ostis Toomas Stockholmi börsilt ABB aktsiat. Ettevõte tegeleb elektrifitseerimiseks vajaliku kraami tootmisega. Osa üleilmsetest väljakuulutatud abipakettide rahadest läheb ka infrastruktuuri ja midagi peaks sellest pudenema ka ABB-le. 200 ABB aktsiat tuli kätte 104,50 Rootsi krooniga tükist, teenustasu 147,94 Rootsi krooni.

Kuna Toomas ei usu, et ta tänavu kogu raha suudab (või julgeb) aktsiatesse investeerida, siis tegi ta veebruari algul Swedbankis üheaastase tähtajalise hoiuse, mis igakuiselt intressitulu annab. Hoiusele läks 500 000 krooni. Kokku peaks sealt aasta jooksul pudenema 28 895,83 krooni intressi.

Häid rahapaigutusi!