Iga riik vajab infopealikku

USA president Barack Obama kavatseb suurettevõtete eeskujul panna ametisse riigi tehnoloogiajuhi. Kas teistelgi maadel peaks selline inimene olema?

Enamikul riikidel oleks mõistlik panna ametisse hoopis infojuht - keegi, kes mõtleb informatsioonist kui muutuste toojast, mitte vaid efektiivsuse tagajast. Sel infojuhil ei oleks iseenesest poliitika määramise õigust, kuid tal oleks valitsuse juures kõrge koht, soovitavalt vähese bürokraatiataagaga.

Ta ei võitleks valitsemisala nimel teiste ministrite ja ametnikega, kuid tema kohuseks oleks riigivalitsejatele ja teistele inimestele meelde tuletada informatsiooni rolli seal, kus tarvis. Kus veenmisjõust ei piisa, seal astuks juba mängu valitsusjuht. Mingit riiklikku "infoagentuuri" pole infojuhi tarbeks luua tarvis. Infojuht peaks tegutsema pigem "viirusena", mis levib kõikjale ja müksib pidevalt valitsusasutusi, et nood muutuksid efektiivsemaks ja ligipääsetavamaks.

Ideaalis suudaks infopealiku tegevus muuta ootusi, mis kodanikel on info kättesaadavusele. Ega ka veebipangandusele ei pannud alust seadused, vaid tarbijate kasvanud ootused ja nõudlus. Infojuht ei survestaks valitsust mitte "tehnoloogiapoliitika" valdkonnas, nagu lairiba arendus vms, vaid paneks paika strateegia, kuidas koguda, juhtida ja levitada infot avalikuks kasutuseks ja analüüsiks.

Millised oleksid infojuhi konkreetsed eesmärgid? Avatus ja läbipaistvus ei tähenda vaid seda, et kõik tehakse veebis kättesaadavaks, vaid ka seda, et infot on lihtne hankida, võrrelda ja analüüsida.

Andmeid peab olema kerge töödelda, nii et kolmandad osapooled - ajakirjanikest infotöötlusteenuseid pakkuvate firmadeni - võiksid luua nende põhjal sisukaid infopilte.

Infojuht ei saa teha haridusministri tööd, aga ta saab anda nõu infotehnoloogia kasutamise valdkonnas, alates õppekava sisust ja lõpetades institutsionaalsete muutustega.

Võimalused on laiad - infot saab jagada näiteks kodutööde, hinnete, koolibussi graafikute või lõunamenüüde kohta. Täpselt nagu tarbijad saavad hinnata tooteid, peaks ka lastel ja vanematel olema võimalus anda õpetajate kohta hinnanguid ja tagasisidet.

Infojuht peab tõsiselt tegelema ka info turvalisuse teemaga. Seda tuleb tal teha koostöös kolleegidega teistest maadest, sest küberkuritegevus ei tunne riigipiire.

Iga riik vajab infojuhti, kes suudab oma rahvast inspireerida informatsiooni jõuga.

Autor: Esther Dyson