Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ivari Padar: ma ei välistaks ka 25%-list majanduslangust
Rahandusminister kommenteeris Äripäevale neljapäeval kokku lepitud eelarvekärpeid.
Kärbete sisu oli üllatav - ei midagi radikaalset ega äkilist. Mida seal üldse nii kaua kokku oli leppida?
Ega poliitika ja ratsionaalsus ei käi alati ühte jalga. Kui saaks olla ainult ratsionaalne, oleks pilt teistmoodi.
Tuleb edasi minna 2010. ja 2011. aasta teemadega - haldusreform, pensionid, kõik sotsiaalkindlustust puudutavad reformid. Mingisse kahenädalasesse aega, mil riigi rahavoog tuli stabiilseks ajada, kõiki neid debatte mahutada ei õnnestunud. Edasi tulevad debatid, mis päädivad mai lõpuks riigieelarve strateegia aruteludega aastateks 2010 ja 2011.
Kas eile kokku lepitud kärped kannavad selle aasta kahtede valimiste pitserit?
Oma mõju on siin kindlasti. Pensionäridele ja lastega peredele on vaja meeldida… Ent kui see oleks ainult valimisaasta teema olnud, siis oleks öeldud, et pensionitõus tuleb 1. aprillist 14 protsenti ja kogu lugu.
Siis läinuks riik pankrotti?
Muidugi. Praegu räägime mõõdukast kompromissist, 5protsendilisest pensionitõusust. Poliitika tähendab kompromisse! Ma loodan, et eakad saavad aru, et riigi praegusi rahalisi võimalusi arvestades oli see ainus võimalus.
Ükskord jõuate niikuinii tagasi lastetoetuste, vanemapalga, pensionite, kaitsekulutuste juurde?
Kindlasti. Väga suur diskussioon oli pensionireformi teemal. Ma arvan, et kuni pool kärpimisele kulunud ajast võttiski ära pensionireform. Kui 580 000 inimest on usaldanud raha teise samba pensionisüsteemi, siis ei anna see poliitikutele mingit õigust teha usaldust murendavaid otsuseid ühe ööga.
Olete valmis tõstma eraisikute tulumaksu, taastama ettevõtete tulumaksu või kaotama hoopis eksportivate firmade tulumaksu?
Kõik teemad on aruteluks. Koalitsioonipartnerid saavad aru, et see kolmene pakett - tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, esimesest lapsest tulumaksu vabastus - tuleb edasi lükata 2011. aastani.
Eesti Panga prognoosi järgi võib sel aastal majandus langeda kuni 8,9%. Kas rahandusministeeriumil on kriisiplaan või varuväljapääs ajaks, kui majandus peaks langema 15 või 25 protsenti?
Meie mõtlemine läheb pidevalt edasi. Mis on järgmised valikud? Mis on järgmised võimalused? Millise piirini saab veel kärpeid teha? Kust alates hakkavad kärped riigi funktsioneerimist takistama?
Te ei välista, et -8,9 protsendist saab -20 või -25 protsenti?
Täna ei ütle keegi mitte ühegi variandi peale "ei"! See -8,9%, mille järgi on praegu kärbe tehtud, see on väga sügav riskistsenaarium.
Eesti otsib praegu neid lahendusi, kuidas olla olukorrast samm eest. Ma ju näen kõrvalt, kuidas Euroopa Liidu teistes liikmesriikides on takerdutud sellesse, et ollakse samm taga. Näiteid pole vaja kaugelt otsida.
IMFiga hirmutajad on öelnud, et kui see organisatsioon tuleb, on Eestiga läbi. Miks me IMFi kardame?
Ma eeldan, et demokraatlikus ja iseseisvas, varsti 91. sünnipäeva tähistavas riigis istuvad vabadel valimistel valitud mehed ja naised parlamendis ja vabariigi valitsus ümber laua ning lepivad kokku, mida tehakse ja mida ei tehta. See oleks väärikas ja õige! Ma ei pea väärikaks ega õigeks, kui me ise ei tee oma tööd ära. Et tuleb kõrge-kauge Rjurik või Truvor, emissar, ja ütleb niimoodi, et nüüd te teete seda, seda ja seda.
Kärpekava vähendas avaliku sektori kulusid kümnendiku võrra. Kuidas rahandusministeerium ülejäänutele eeskuju näitab? Mitu inimest koondate, mitu autot liisingule tagastate?
Meie ministeeriumi eeskuju on olnud märkimisväärne, kuid kahjuks mitte nakkav. Eelmisel aastal koondasime ministeeriumis ja haldusalas 419 kohta.
IRLi esimees Mart Laar ütles neljapäeva õhtul, et neljapäeva öösel lagunes valitsuskoalitsioon tunniks ajaks laiali. Mis juhtus?
Ma nii dramaatiliselt seda asja ei võtnud. Selge aga, et kui ei oleks kompromissi pärast tund ja 15 minutit kestnud vaheaega leitud, siis ma ei oleks välistanud, et valitsusliit oleks ka loojangule läinud.
Millal valitsuse jõud otsa saab?
Oohh… Ei saa… Valitsusel on jõudu küll.
Lubate, et Eesti riik ei lähe sama haledalt pankrotti nagu Island?
Ei, ei lähe… Eesti ja Islandi ja situatsioonid on selleks liiga erinevad.