Leenut majandustulemused ei huvita

Novembris valminud Eesti uhkeima Aravete Mägise piimafarmi musta-valgekirju elanik lehm Leenu tatsab sügamisharja juurde. Konksu otsas rippuv punane sügamishari on mõnus vaheldus, sest kui sinna vastu minna, hakkab see maheda surinaga pöörlema ja harjab looma selga.

Kui Leenu tunneb, et käes on õige hetk, siis läheb ta lüpsiroboti juurde. Praegu töötab laudas kuus Hollandi päritolu robotit, kaks on varus. Leenu saab ise valida, milline robot talle meeldib. Piima eest annab robot loomale vastavalt lüpsitulemusele jõusööta ette.

Nüüd oskab Leenu juba ammuilma arvuti juhitud lüpsimasinaga suhelda. Küll aga pidi esimesel paaril-kolmel korral teda uue aparaadi juurde mitme mehe jõul sikutama.

Teinekord tahaks masinat üle kavaldada ja minna varem piima andma. Siis sirutab lüpsirobot välja elektrišokikäe, annab lehmale pisikese sutsaka ja ajab looma minema. Leenu on tark loom, enne õiget aega ta naljalt lüpsile ei tiku.

Lehm Leenu annab uues robotlaudas keskmiselt 33 kilo piima päevas. Ühe kilo piima saamiseks kulutab Leenu koostööpartner Aravete Agro OÜ keskmiselt 4,36 krooni. Piima kokkuostuhind on praeguseks sõltuvalt piirkonnast langenud kohati 3,5 kroonile kilost. Kui arvestada, et Leenu sai möödunud aastal PRIA kaudu toetust 1525 krooni, lisaks 44 senti Aravete Agrole eraldatud piimakvoodi iga kilogrammi eest, siis toetus piimakilo kohta ulatub hinnanguliselt 55 sendini. Selline arvutuskäik tõotab ettevõtjale kindlat kahjumit.

Mulluste tulemuste kohta tuleb aga märkida, et aasta algas erakordselt hästi - piimakilo eest sai tootja 5,3 krooni. Ent seda järsem oli langus pärast esimest kvartalit.

Lehmatüdruk Leenul pole numbritest sooja ega külma. Tema annab oma piima robotile ikka ära, vaadaku paberi pealt vastu kahjum või kasum.

Aravete Agro OÜ juhatuse esimees Leonid Linkov lausub, et temale ja ettevõttele tähendab piimakilo hinna 10 sendi suurune langus või tõus 1,4 miljonit krooni. Samal ajal tõdeb ta, et ega poes või toitlustuskohtades piima hind ei lange ja kasum jääb ilmselt kaubandusse, tootjani see ei jõua. Mis tähendab, et praegu põllumajandus ilma toetuseta ära ei ela.

Tänavune pessimistlik prognoos on ka Aravete Agro kulusid kärpima pannud - investeeringud on nulli tõmmatud, inimesi koondatud, palku kärbitud. Ehkki põllumajandustoetused ei jää ka tänavu tulemata, kardab Linkov, et ettevõte jääb kahjumisse.

Aravete Agro juhib Äripäeva arvutuste järgi mullust põllumajandustoetuste saajate edetabelit.

Põllumajandusministeeriumi üle-eelmisel nädalal avalikustud edetabelis, kus olid kokku löödud 2008. aastal tehtud väljamaksed, on OÜ Aravete Agro 19,7 miljoni krooniga küll 3. kohal, aga Äripäev rehkendas edetabeli mullu määratud toetuste põhjal ja tõstis Aravete Agro 21,9 miljoni krooniga esimeseks.

Aravete Agro OÜ juhatuse esimehe Leonid Linkovi sõnul jätab selliste pingeridade avaldamine vale mulje. "Toetust makstakse ühiku järgi. Kõigil on sarnased tingimused. Tabel aga näitab, justkui suured põllumajandustootjad saavad hiigelsummasid ja elavad väga hästi. Analüüsima peab ka kulusid," selgitab ta.

Alates 2005. aastast on Aravete Agro saanud PRIA kaudu ligi 56 miljonit krooni. 2007. aastal teenis ettevõte 4,3 miljonit krooni kasumit, riigi kaudu saadud toetused ulatusid aga 14,1 miljonini. Investeeringutereale kirjutas Aravete Agro mullu 55 miljonit krooni, uus robotitega laut võttis sellest 45 miljonit krooni.

Teistegi suuremate põllumajandusettevõtete varasemate aastate aruandeid uurides saab selgeks, et toetussumma ületab tihti kasuminumbrit.

Nii näiteks sai üks Eesti suuremaid tootjaid Estonia OÜ ühes tütarettevõtetega 2007. aastal 22,8 miljonit krooni puhastulu. Samal ajal maksti kontserni ettevõtetele toetusi kokku 27,5 miljonit. Mullu määratud toetuste kogusumma ulatus 20,4 miljoni kroonini (PRIA väljamaksete edetabelis oli Estonia 4. kohal 19,2 miljoni krooniga).

Estonia juhataja Ain Aasa sõnul on nad püüdlikult investeerinud - lautadesse ja tehnikasse. Omal äraspidisel moel on investeeringute suund tootmisse tajutav ka juhatuse nõupidamisteruumi silmitsedes. Nii mööbel kui ka siseviimistlus pärinevad veel kolhoosiajast, seintel rippuvad aukirjad heade piimatootmistulemuste eest on välja antud 80ndatel. "Ka legendaarne Heino Marrandi istus siin sama laua otsas ja juhatas koosolekut," tuletab Aasa meelde kunagist kolhoosiesimeest, rahvaliitlasest riigikogulase Jaanus Marrandi isa. Jaanus Marrandi on ka üks pea 450st Estonia osanikust ja nõukogu liige.

Kuigi mullune aasta läks Estonial viletsalt, mingit virinat selle kohta ettevõtte juhatuse liikmetelt ei kuule. Ain Aasa ja Andrus Lund selgitavad, et lisaks piima kokkuostuhinna langusele langes koristusperioodil taevast vett ja vilja jäi maha 300 hektarile, rapsi 100-le. Pealegi oli lootus, et hiinlased kõvasti sööma hakkavad ja kogu vilja, piima ning liha meilt kallilt ära ostavad, ilmselt ennatlik.

Samas märkavad Estonia eestvedajad majanduslanguses ka positiivset. "Tööjõuga pole enam probleemi. Vahepeal kippusid kõik ehitusele, aga praegu on see seis stabiliseerunud," räägib Aasa.

Viimase nelja aasta jooksul on Estonia saanud toetusi ligi 86 miljonit krooni. Ettevõttesse on paigutatud 55 miljonit - pangalaenu toel. Näiteks Oisu lähedase Kõrtsi farmi laut valmis 2006. aastal.

Enne lahkumist kihutab lauta ATV, sahk ees, ja lükkab loomade poolt laiali matsutatud sööda neile ilusasti ette tagasi.