Riigiettevõtete töötajad lendavad palgakärpe hirmus soojale maale

Eelmisel nädalal jõudsid koalitsioonierakondade juhid kokkuleppele eelarvekärpes, mis tähendab ka riigiettevõtetele kokkuhoiukava. Äripäev tundis huvi, kui palju palgakärped neid puudutavad.

Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige Marko Otsing tunnistas, et palkade vähendamine võib kujuneda ettevõttele probleemiks, kuna lennujuhte ootavad avasüli naaberriigid kuni Uus-Meremaani välja. "Meile on igasugune kärpimine valus," rääkis Otsing. "Oleme juba praegu Euroopa kõige efektiivsem lennuliiklusteenindus ja vahe on mitte protsentides, vaid kordades."

"Nii traagiline see siiski ei ole, et kõik lennujuhid välismaale läheks. Senised minekud olid enne poliitikute viimast otsust ja 10 protsenti pole siiski nii suur palgamuutus, mis inimesi liikuma paneks," märkis Otsing samas. Viimati kaotas Lennuliiklusteenindus töötaja konkurendile jaanuaris ja kuuldavasti lõi hiljuti välismaise tööandjaga käed veel üks inimene.

Otsingu sõnul on Eesti lennujuhte läinud nii Põhja- kui ka Lõuna-Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ning isegi Lõuna-Aafrika Vabariiki. "Näiteks Lõuna-Aafrika Vabariiki ükski tavaline inimene ei lähe. Ta võib seal kaks korda rohkem palka saada, aga kas tahate elada okastraadi taga?" küsis Otsing. "Mõni tahab ja mõni mitte," vastas ta ise.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et nemad poliitikute otsuseid ei kommenteeri. "Eesti Raudtee on kulude kärpimisel muust majandusest mitu ringi ees," rääkis ta. Pidime kulusid vähendama alates 2007. aastast, mil kaubaveo mahud vähenesid, lisas Glase.

Siiani pole riik kui omanik Eesti Raudteelt palkade vähendamist nõudnud. Jätkuva majanduslanguse tingimustes on Glase sõnul aga loogiline, et raha tuleb täiendavalt kokku hoida, kuid seda tehakse tavapärasele käsuliinile vastavalt: omanik avaldab soovi nõukogule, nõukogu annab selle edasi juhatusele ning juhatus teeb kärbeteks oma ettepanekud.

Tallinna Sadama tänavune palgakulu on ettevõtte avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul juba praegu väiksem kui möödunud aastal. "Kuna me oleme äriühing, ei saa me riigieelarvest palgaraha ega tekita riigile kulu," rääkis Ratassepp. Pigem on riigiettevõtete puhul küsimuseks see, kui palju nad eelarvesse tulusid üle kanda saavad, lisas ta.

"Palkade vähendamise küsimust pole meil veel päevakorras olnud, seetõttu pole me valmis teemat kommenteerima," teatas Eesti Energia pressiesindaja.