Riigi kingitus oli lahjavõitu

Äripäev pani kümme aastat tagasi ilmunud kaaneloole pealkirjaks "Riigi kingitus väikeinvestoritele", mis kajastas Eesti Telekomi aktsiate hinna avaliku esmaemissiooni (IPO) tulemusi.

Vaatamata sellele, et Tallinna börs oli kuu aega varem teinud oma lühikese ajaloo esimese krahhijärgse põhja, valitses telekomifirma aktsiate vastu väga suur huvi. Märkimisel osales üle 8000 investori.

Märkimistulemuste rahuldamisel eelistati Eesti investoreid, sest neil rahuldati kõik vähem kui miljoni krooni suurused pakkumised.

Praegu tuleb aga tunnistada, et pikaajalistele investoritele jäi kingitus, mille nad tegelikult ise ostsid lahjaks. Tegelikult ei saa kingituseks seda üldse nimetada, sest tegemist oli investorite poolt võetud riskiga, mis tasus ära peamiselt nendel, kes tõttasid kiiresti kasumit võtma. Esimesel kauplemispäeval, 11. veebruaril 1999, päevasiseselt 132,21 kroonini hüpanud aktsia hind oli juba sama aasta septembriks vajunud IPO märkimishinnast 85 krooni allapoole. Tol samal suvel rekordtasemele tõusnud hinda (155 krooni) ei suutnud aktsia ületada ka teise börsimulli laineharjal.

Dividende on Eesti Telekom maksnud kümne aastaga kokku 64,5 krooni aktsia kohta, mis teeb kümne aasta tootluseks kokku 70 protsenti.

Tarbijahinnaindeks tõusis viimase kümne aasta jooksul kokku aga 55,4 protsenti, mis tähendab seda, et IPOs osalejate netotootluseks jääb kokku umbes 15 protsenti ehk keskmiselt 1,5% aastas.

Paraku jääb Eesti Telekomi 10 aasta tootlus enamiku nii kaua börsil olnud aktsiate tootlusele märgatavalt alla isegi pärast kahte aastat kestnud langust. Nii on Baltika aktsia hind selle ajaga tõusnud 4,5 korda, millele lisandub kokku 113protsendiline dividenditootlus.

See tähendab, et 7500 krooni eest Eesti Telekomi aktsiaid märkinute investeeringu väärtus koos aastate jooksul saadud dividendidega on tänaseks kasvanud 12 672 kroonini, aga samal päeval tehtud Baltika aktsiasse tehtud investeeringu väärtus oleks täna 52 375 krooni ning Merko Ehituse aktsiate investeeringu väärtus kaks korda suurem ehk 105 tuhat krooni.

Tegelikult on võiksid tulud olla isegi suuremad, kui saadudu dividendid reinvesteerida, mida enamik osta ja hoia strateegiat kasutavad väikeinvestorid ilmselt siiski ei tee.

Eesti Telekomi aktsiat on peetud õigustatult dividendiaktsiaks. Dividendiaktsiad on üsna kindlad investeeringud, aga juhul kui ettevõtte kasv jääb tagasihoidlukuks jääva suhteliselt tagasihoidlikuks ka aktsiainvesteeringute tulud.

Nagu eelpool juba öeldud, toimus Eesti Telekomi börsileminek ajal, mil Tallinna börs tervikuna oli põhjas. Samal ajal kui Telekomi aktsiate märkijad said aktsiad pakkumisvahemiku maksimaalse hinnaga, olid juba kaks ja pool aastat börsil olnud aktsiate hinnad väga madalad.

Mõelge sellele!