Kas alustada praegu uue ettevõttega?

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 12. veebruar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas alustada praegu uue ettevõttega?
Pool aastat tagasi tegevust alustanud mööblit ja mööblidetaile tootva ettevõtte Holzmaier OÜ üks omanikest Kaspar-Patrik Loit rääkis, et praeguses majanduses äriga alustades tuleb kindlustada tagala. "Peab jääma veidi vaba kapitali, et oleks natuke finantsilist manööverdamisruumi. Tuleb olla paindlik, kogu aeg kontrollida valitud tee sobivust," rääkis Loit.
"Võtmeks on alustamine optimaalse kulubaasiga ja investeerimine tootmisliini, millega saavutatakse konkurentsivõimeline kvaliteet ja võimsus," lisas Holzmaieri teine omanik Neeme Liivlaid. Paljudes sektorites on praegu kindlasti lihtsam kvalifitseeritud tööjõudu leida, täiendas Loit.
Liivlaid rääkis, et abi oli ka EASist taotletud starditoetusest. "Loodame veel kasvutoetusele, millest oleks palju abi ekspordikanalite leidmiseks, sissetöötamiseks ja tootearenduseks vajalike lisainvesteeringute tegemisel," selgitas ta edasisi plaane.
Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Artjom Sokolovi sõnul on alustaval ettevõttel pangast laenu võimalik saada küll, ent kahjuks on tingimustele vastavaid laenusoovijaid vähe.
"Keerukas on välja tuua valdkondi, mis oleks praegu finantseerimise seisukohast kuidagi eriti eelistatud. Pigem on oluline välja tuua, mis kriteeriumitele vastaval ettevõtjal on mõttekas panka finantseerimist taotlema tulla," sõnas Sokolov. Tema sõnul tuleb arvestada, et tagatisepõhine odav finantseerimine on vähemalt selleks korraks kindlasti läbi saanud.
"Panga jaoks on peamine prognoositava kassavoo olemasolu," tõi Sokolov välja olulisima.
"Tagatis on oluline ainult niipalju, kuivõrd selle müügiga on võimalik täita ajutisi auke kassavoos. Tähtis komponent on omafinantseerimise võime," lisas ta veel tingimusi. Oluline on omada selget arusaama ettevõtte tulevikust ning tugevat äriplaani. "Samuti hindame mõistlikuks keskendumist ettevõtte põhitegevusele," lisas ta veel.
Sampo Panga ettevõtete panganduse direktori Indrek Puskari sõnul on praegu ettevõtlusega alustamiseks mitmeid soosivaid tegureid, nagu piisavalt tööjõudu, alanenud ehitushinnad, ebaõnnestunud ettevõtetest tekkinud tühimik turul. Ka Sampo Pangal pole ettevõtluse finantseerimisel valdkonniti eelistusi.
"Pigem on oluline, et ettevõtja on endale selgeks teinud, et ta tegutseb valdkonnas, milles ta omab kompetentsi, suudab pakkuda tooteid-teenuseid uuenduslike ja efektiivsemate ärimudelite kaudu ning hindab õigesti oma võimeid ja kasvutempo võimalusi," loetles Puskar.
LHV üks omanikke ja asutajaid Andres Viisemann ütles, et LHV asutamine kümme aastat tagasi olnud majanduskriisi ajal osutus raskemaks, kui ette kujutati.
"LHV algsel paljude partneritega organisatsioonil olid nii plussid kui ka miinused. Oli küll palju huvitavaid ideid, kuid kunagi ei olnud kõik ühel meelel ning lõpuks oli tegu frantsiisiga, mille all igaüks ajas oma asja," rääkis Viisemann ettevõtte kujunemisest.
Tema sõnul võttis otsuste tegemine vaatamata väikesele organisatsioonile rohkem aega kui suures organisatsioonis, kus ta varem oli töötanud. "Praegu on LHVs organisatsioonilised suhted selgemad ja asjad toimivad paremini. Oluline on ka äripartnerite omavahelised suhted ja usaldus," rääkis ta.
LHV asutaja sõnul on lihtsam alustada valdkonnas, mis ei nõua suurt kapitali, sest investorite leidmise ja pangalaenu saamise peale ei tasu loota.
"Oleks hea, kui alustatav äri hakkaks kohe alguses kas või väikest tulu tootma. Muidu võib juhtuda, et noore ettevõtja kapital ja ka eneseusk saavad otsa," selgitas ta. Geograafiline asukoht on Eesti kõige väärtuslikum ressurss, millele oleks võimalik meie tulevikku ehitada, tõi Viisemann välja Eesti suure trumbi.
Kuigi Viisemann ei taha kellegi ettevõtlusega seotud ambitsioone purustada, nõustus ta ettevõtja Raivo Heinaga, kes paar nädalat tagasi ütles Äripäevas, et ta ei soovita praegu ettevõtlusega alustada, kuna ajad ei soosi seda.
"Ka mina arvan, et need, kellel on hea töökoht, peaksid pingutama ja oma tööst kõvasti kinni hoidma. Raskel ajal ettevõtlusega alustada on nagu vastuvoolu ujuda," selgitas Viisemann oma seisukohta. Ta juhtis tähelepanu, et nõudlus erinevate toodete ja teenuste järele on väiksem, kuna tarbijad on igal pool maailmas oma rahakotirauad lukku pannud.
"Selleks, et midagi ekspordiks pakkuda, peab see olema kas väga hea või väga odav. Finantseerimist on peaaegu võimatu leida," lisas ta ning nentis, et keegi ei oska täpselt öelda, kui kaua rasked ajad kestavad.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) saab küsida toetust nii alustavale kui ka äsja alustanud ettevõttele.
Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatav stardi- ja kasvutoetuste projekti eelarve aastateks 2007-2013 on üle 117 miljoni Eesti krooni. EAS pakub alustusabi tugevatele ja läbimõeldud projektidele stardi- ja kasvutoetuse näol kuni 200 000 krooni põhivara soetamiseks.
"Alustavale ettevõtjale mõeldud stardi- ja kasvutoetuse programmist on võimalik taotleda starditoetust ettevõtte loomiseks summas kuni 50 000 krooni ning toetust antakse kuni 75% projekti maksumusest. Kasvutoetust äsja alustanud ja olulist kasvu planeerivale ettevõtjale saab summas kuni 200 000 krooni ning toetust antakse kuni 50% projekti maksumusest," selgitas EAS alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev.
Nende kahe toetuse taotlemisel ei pea konkureerima teiste ettevõtetega ning oma taotlust saab esitada jooksvalt. Samamoodi käib ka stardilaenu käenduse taotlemine. "Niipea kui ettevõtjal on taotluse dokumentatsioon koos, võib ta selle esitada EASile läbivaatamiseks," lisas Burnašev. Iga äriplaani hinnatakse kriteeriumide järgi ning kõik minimaalse hindekünnise ületanud saavad toetust.
Burnašev rääkis, et alustaval ettevõttel võib tihti tekkida probleeme pangalaenu saamisega, kuna ettevõtjal puudub varasem majandustegevus või piisavad tagatised. "Sellistele ettevõtetele pakume koostöös KredExiga riiklikku laenugarantii summale kuni 500 000 krooni. Selleks on vaja esitada EASi oma äriplaan ja avaldus," lisas Burnašev.
Stardilaenu käendust saab taotleda summale vahemikus 30 000 kuni 500 000 krooni ning seda antakse investeeringute katteks või käibevahendite finantseerimiseks. "Investeeringute puhul on nõutav ettevõtja 10protsendiline omafinantseering ning maksepuhkust on võimalik taotleda kuni 6 kuuks," rääkis Burnašev ning lisas, et eelnevate laenude refinantseerimine stardilaenuga ei ole lubatud.
Stardilaenu käenduse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi EAS, otsuse käenduse andmise kohta teeb KredEx ning kui KredEx on andnud positiivse vastuse käenduse andmiseks, on stardilaenu võimalik küsida enamikust kommertspankadest, selgitas direktor asjade edasist käiku.
Hetkel kuum