Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaheksa aastat börsilangust
Kahekümne esimene sajand on investoritele olnud senini börsilanguse sajand, sest kaheksal esimesel aastal on aktsiaturud langenud peaaegu terves maailmas.
Alates 2000. aastast on MSCI Worldi indeks kaotanud kolmandiku oma reaalväärtusest (inflatsiooni arvestades), kusjuures kõikide suuremate turgude tootlus jääb vahemikku miinus neli kuni miinus kuus protsenti aastas, kirjutas investeerimispank Credit Suisse oma värskelt avaldatud aruandes.
Alates 2003. aasta märtsist ehk aktsiaturgude internetimulli lõhkemise järgsest madalseisust on USA aktsiaturud langenud 46 protsenti, Suurbritannia ning Jaapani aktsiaturud on kaotanud poole oma väärtusest ning Saksamaa aktsiaturg koguni kaks kolmandikku.
Nagu paljud ehk mäletavad, toimus aktsiaturgudel seejärel tõus, mis kestis 2007. aasta lõpuni. Seejärel algas kiire langus, mis saavutas süngeima punkti möödunud aasta novembris. Maailma aktsiaturgude hinnaliikumist peegeldav MSCI Worldi indeks oli selleks ajaks kukkunud 55 protsenti ehk rahalises väärtuses 21 triljonit USA dollarit. See teeb arenenud riikide iga elaniku kohta (rinnalapsed kaasa arvatud) 21 000 dollarit (veerand miljonit Eesti krooni).
Eesti investoritel on läinud aga tunduvalt paremini. Alates 2000. aastast on Tallinna börsi kümne enamkaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldav Äripäeva indeks kerkinud 70 protsenti ehk keskmiselt 15 protsenti aastas.
Abipaketid. Reedene märksõna oli maailma aktsiaturgudel riigiabi majandusele. Tähelepanu keskmes oli muidugi USA presidendi Barack Obama ligi 800 miljardi dollari suurune abipakett. Aga hommikul andsid tooni Austraalia ning Hiina. Nimelt kirjutas uudisteagentuur Bloomberg, et Hiina 585 miljardi dollari suurune abipakett võib juba olla tulemusi andnud, mistõttu ennustavad analüütikud, et selle riigi majanduskasv võib teises kvartalis kiireneda.
Esimeseks kvartaliks ennustatakse hiigelriigile 6,3-protsendilist kasvu, mis on väikseim alates 1999. aastast. Teise kvartali kasv võib kiireneda aga 6,6 protsendini, ennustavad analüütikud.