Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduse langus oli järsk, kuid mitte üllatav
Suurettevõtja Endel Sifi sõnul viitab kiirenev langus tsükli põhja lähenemisele, mis omakorda annab põhjust mõõdukaks optimismiks. "Ma ei arva, et see päris põhi on. Aga kui vertikaalselt tuled, jõuad põhja varem," märkis Siff.
Premia Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis tunnistas, et Läti majanduse käik tegi talle rohkem muret kui Eesti oma, seetõttu tuli Eesti majanduse järsk kukkumine talle üllatusena. "Lätis on ikka olukord hullem kui Eestis. Ma värisesin rohkem Läti pärast, mitte Eesti pärast," rääkis ta.
Ka SEB analüütik Ruta Eier märkis, et pärast seda, kui avaldati aastalõpu tööstustoodangu numbrid, mis näitasid väga järsku kukkumist, ning samuti kukkusid suurelt ekspordinumbrid, oli selge, et ka majanduse kahanemise number ei saa kuigi väike tulla.
"Meie varasemate prognoosidega võrreldes on aastalõpu kukkumine olnud muidugi märgatavalt kiirem. Peamine põhjus ongi maailmamajanduse väga järsk halvenemine," ütles analüütik.
Eieri sõnul on meie peamistel eksporditurgudel nõudlus äärmiselt järsult kokku kukkunud. Kuna maailmamajandus sammub järgmisel aastal jätkuvalt allakäigutrepi spiraali pidi alla, ei oota Eier enda sõnul selle aasta esimeselt kvartalilt paremaid numbreid.
Majandusekspert Heido Vitsuri sõnul on oluline, kuidas edasi minna. "Langemine saab ainult jätkuda. Pole ühtegi asja, mis trendi muutumist ennustaks. Neljas kvartal on olnud kiirenevalt halvenev ja ka jaanuaris ei olnud murdumist. Ainult langemise kiirus võib muutuda," märkis majandusteadlane.
Vitsuri sõnul sõltub põhi sellest, kas suudame käivitada deflatsiooni. "Kui me ei suuda seda teha, siis kukume veel. Võtmeküsimus on eksportiva tööstuse kulude tase. Ekspordi ärakukkumine teeb kõige suuremat muret. Meile ei laenata ning me kaotame turgusid, kuid importida on ikka vaja. Nii kitsas maailmas tulevad siia investorid vaid siis, kui meil on kulutuste tase konkurentsivõimeline," nentis Vitsur.
Eier pakkus välja konkurentsivõime taastamise variante. "Kui on suutlikkust, siis paremaid ja maailmas müüvamaid tooteid arendada. Kui ei ole suutlikkust midagi uut ja läbilöögivõimelist teha, siis vanu asju madalama hinnaga müüa. Kui praegu ujuvate kurssidega riikides valuutad väga jõuliselt odavnevad, saavutavad nad sellega hinnaeelise. Meie peame sedasama tegema lihtsalt hindu alandades," rääkis ta.
Sifi sõnul on Eestile kõige suurem oht, kui Skandinaavia pangad siit raha välja viivad. See löök oleks Eestile suurem kui pronksiööga tekitatud tagajärjed, lisas ta.
Kuldar Leisi sõnul on seni lootust paremusele, kuni suured ettevõtted ei kuku, sest siis saavad väiksemad ettevõtted suuremate kiiluvees edasi elada.
Siff väga pessimistlikult olukorda majanduses ei näe, sest halvad ajad tekitavad ka võimalusi. "Olukord on nagu hulludel päevadel mitmes valdkonnas. Tuleb küsida endalt, kas saad seda lubada ja kas see on väärt seda. See annab võimaluse mõelda kriisijärgseks ajaks," kirjeldas ettevõtja olusid. Langevad ehitushinnad tekitavad soodsa investeerimisvõimaluse, kui selleks ressurssi on, tõi ta näite.
Siff ütles, et ka tema ettevõttes on inimesi koondatud, kuid investeerimisplaane pole seisma pandud, pigem vastupidi, kaalutakse projekte isegi varem teha. Vaja on leida vaid investeerimisobjekt, sest hinnad on soodsad, märkis ta.
Põhiliselt mõjutas Eesti SKP kahanemist möödunud aasta IV kvartalis ekspordi vähenemine. Kui vaadata, mis toimub Eesti põhilistel eksporditurgudel, siis selletaoline langus üllatav ei ole. Sisenõudluse puhul on tarbimisaktiivsuse kahanemine pärast kinnisvaramulli lõhkemist paratamatu. Aegu, kus laenude maht kasvas Eestis 50% aastas, tagasi ei tule.
Eesti arengus sõltub nüüd palju sellest, mis hakkab toimuma maailmamajanduses.
Valitsus on teinud kõik endast sõltuva riigi jätkusuutlikkuse säilitamiseks. Lühikese aja jooksul on koalitsioonipartnerid jõudnud üksmeelele 2009. aasta riigikulutuste kokkuhoius 8 miljardi krooni võrra. See kärbe on tehtud arvestades Eesti Panga riskistsenaariumi, mille järgi võib Eesti sisemajanduse kogutoodang väheneda tänavu 9 protsenti.
Valitsus tõestas, et on võimeline langetama väga olulisi otsuseid piiratud aja jooksul ja jätkab tööd Eesti ettevalmistamiseks uueks kasvutsükliks.