Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transport analüüsitavaks
Rasked ajad sunnivad firmasid järjest rohkem planeerima ja kulusid ning tulusid optimeerima. Üks võimalus selleks on teada, kus firma töötajad täpselt on ja mida teevad, leiavad GPS-süsteemide ja nendega seotud jälgimisteenuse pakkuja Navireci juht Reigo Rusing ja ekspordijuht Silver Laus.
Praegu on Eestis ettevõtetel 50 000 väikesõidukit, pakiautosid on 20 000 ja veoautosid 80 000. "Pool neist on kindlasti jälgitavad. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit," ütles Rusing. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud.
"Tundub küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult see arv ei ole nii suur. Kardetakse seda kasutada. Küsimus on üldises teadlikkuses. Õnneks oleme jõudnud sellest punktist välja, et arvatakse, et tegu on mingi turvalahendusega, nüüd on hakatud aru saama, mis lisaväärtus süsteemil veel on. Lisaks kontrollile ka näiteks planeerimine," selgitas Laus.
Laus ütles, et praegu mõtlevad kõik, kuidas säästa. "Küsimus on, millised on esimesed kärbitavad kulud. Trend näitab, et see ei ole toode, kus säästa, vaid see aitab säästa. Natuke investeerimist aitab säästa väga suuri summasid," lisas Laus. Näiteks ühel ettevõttel, kes viiel sõidukil kasutab GPS-jälgimisseadet koos kütusanduriga, vähenesid kütusekulud neljandiku võrra.
"Miinimum ekipaaži ehk auto ja mehe kulu kokku on 30 000 - 40 000 krooni, kui lisada 15 krooni teenustasu päeva kohta, mis on tegelikult keskmiselt ühe kütuseliitri hind, siis lisakulu on peaaegu olematu," arvas Rusing. Et teenus ära tasuks, peab efektiivsust tõstma vaid 1%.
"Eesmärk oli muuta sõidud jälgitavaks ja tõsta transpordi efektiivsust. Praegu juhid teavad, et neid jälgitakse, nende töö on muutunud hulga efektiivsemaks," kommenteeris Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann.
"Varem tehti vedu, pärast seda tehti päevaraport, kuhu said aga kirja eeldatavad andmed. Raske oli vaielda, kas sõit kestis 15 või 30 minutit vähem või mitte. Ent aasta peale teevad need minutid rahasse ümber arvestades kokku ikka päris suure summa."
Reismann soovitas seadme kasutuselevõttu kaaluval ettevõttel pöörata tähelepanu erinevate firmade pakutavale masinate jälgimise võimalusele. Mõnel on see mugavam kui teistel.
Veljo Volt, Skorpion julgestusteenistus ASi Tallinna osakonna tegevjuht, kommenteeris, et seade võimaldab ka töötajate liikumisi kontrollida. "Töö efektiivsus on oluliselt suurenenud. Nüansse, mida oleme soovinud teenuse juures täiendada, on täiendatud."
Tasuvusaega Voldi sõnul ettevõte paika pannud ei ole, sest nad ei jälgi otseselt kütusekulu. Küll on ettevõte parandanud oluliselt teenuse kvaliteeti.